Kalibreerimine ja taatlemine

Usaldusväärsed mõõtetulemused tagab mõõtevahendite metroloogiline kontroll – kalibreerimine või taatlemine Metroserdis.

kalig&taatlemine_1

KKK

Mõned küsimused kipuvad korduma, valikule metroloogiavaldkonda puudutavatele küsimustele oleme vastused välja toonud. 

Juhul kui te ei leia oma küsimusele vastust, palume pöörduda meie klienditeeninduse poole. 

Mida tähendab kalibreerimine? 

Kalibreerimine on toiming, mis teatud kokkulepitud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel ehk määratakse mõõtevahendi mõõtehälve. Lihtsamalt öelduna tehakse kindlaks, kui palju mõõtevahend „valetab“ ja info selle kohta esitatakse kalibreerimistunnistusel. 

Tihti mõistetakse kõnekeeles kalibreerimise all ka justeerimist ehk mõõtevahendi näidu reguleerimist või „paika keeramist“, ka inglisekeelne termin „calibration“ mõõtevahendi ekraanil või kasutusjuhendis tähendab tihti just seda. Justeerimist võimalusel ja kliendi soovil lisateenusena ka teeme. 

Mida tähendab taatlemine? 

Taatlemine on protseduur, mille käigus pädev taatluslabor kontrollib mõõtevahendi vastavust seadusandluses kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgistega. Taatluskohustuse kehtestab riik ja selle täitmata jätmine on seaduse rikkumine.
Vaata “milliseid mõõtevahendeid peab taatlema”.
 

Milliseid mõõtevahendeid tuleb taadelda? 

Taatluskohustus tuleneb Mõõteseadusest ja seda rakendatakse üksnes teatud otstarbel kasutuses olevatele mõõtevahenditele, näiteks tehingute sõlmimisel, kaubanduses, riiklikus järelevalves tehtavate mõõtmiste korral. Taatluskohustuslike mõõtevahendite liikide nimistu koos taatluskehtivusaegade ja nõudeid esitavate normdokumentidega on toodud majandus- ja taristuministri määruses. 

Mitte igat mõõtevahendit ei saa taatlusele võtta. Selleks peab mõõtevahendi tüüp olema katsetatud ja tunnistatud piisavalt kvaliteetseks, et oleks võimalik eeldada tema korrektset toimimist taatlusintervalli jooksul. Euroopa õigusruumis kehtivad erinevatele mõõtevahenditele erinevad nõuded, konkreetse mõõtevahendi kohta võite küsida Metroserdi spetsialistidelt. 

Kui tihti tuleb mõõtevahendeid taadelda? 

Kõige lühem taatluskehtivusaeg on tõenduslikel alkomeetritel – pool aastat, kõige pikem aeg on „piiramatu“, mis sisuliselt tähendab ainult esmataatluse kohustust. Selline on näiteks klaasmahumõõtudel. Ülejäänud mõõtevahendite taatluskehtivusaeg jääb suures osas ühe kuni viie aasta vahele. Taatluskohustuslike mõõtevahendite taatluskehtivusajad on toodud majandus- ja taristuministri määruse nr 57 lisas. 

Kui tihti tuleb mõõtevahendeid kalibreerida? 

Mõõtevahendite kalibreerimise sageduse valib mõõtevahendi kasutaja, lähtudes standardites või muudes normdokumentides toodud  soovitustest, tootja soovitustest, kasutustingimustest ja muudest mõõtevahendi metroloogilisi parameetreid muuta võivatest mõjuritest. 

Mida tähendab akrediteeritud kalibreerimislabor? 

Mõõtevahendid peavad olema kalibreeritud selliselt, et oleks tagatud nendega teostatud mõõtmiste jälgitavus rahvusvaheliste või rahvuslike etalonideni. Kindlaima tagatise selleks annab mõõtevahendi kalibreerimine akrediteeritud kalibreerimislaboris. 

Akrediteerimine on katse- ja kalibreerimislaborite vastavuse hindamine asjakohaste rahvusvaheliste standardite nõuetele sõltumatu kolmanda osapoole poolt. Eestis akrediteerib laboreid Eesti Akrediteerimiskeskus. Kalibreerimislaboreid hinnatakse standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 järgi. Kui kalibreerimine tellida ilma akrediteeringuta laborist, peab teenuse tellija ise labori usaldusväärsuses veenduma. Mitmetes tegevusvaldkondades on mõõtevahendite kalibreerimine just akrediteeritud laboris nende kasutamise eelduseks. 

Millises ulatuses ja kui täpselt tuleb kalibreerida? 

Kalibreerimiseks tuleb valida labor, millel on antud alal sobiv mõõtevõime, s.t labor on võimeline mõõtevahendit kalibreerima piisavalt täpselt ja piisavas ulatuses. 

Et kalibreerimisest mõõtevahendi usaldusväärsuse tõendamisel kasu oleks, peab olema kalibreerimispunktidega kaetud see osa mõõtepiirkonnast, mida kasutatakse. Hea tava kohaselt tuleb kasutatavas mõõtepiirkonnas valida vähemalt kolm kalibreerimispunkti, mis kataksid piirkonna alguse, lõpu ja keskkoha. Metroserdi kalibreerimishinnad sisaldavad valdavalt juba vähemalt kolme kalibreerimispunkti, vajadusel saab punkte juurde tellida nii palju, kui vaja. 

Kalibreerimisteenuse tellimisel tuleb veenduda, et kalibreerimislabori mõõtevõime oleks piisavalt hea ehk kalibreerimisel saavutatav mõõtemääramatus oleks piisavalt väike. Muu info puudumisel võib lähtuda mõõtevahendi tootja poolsetest täpsusandmetest ja veenduda, et kalibreerimislabor suudaks tagada kalibreerimistulemustele vähemalt kolm korda väiksema mõõtemääramatuse. 

Kui mõõtevahend „valetab“, kas siis Metrosert seadistab kalibreerimisel mõõtevahendi paremini näitama? 

Metroserdi esmane eesmärk mõõtevahendi kontrollimisel on mõõtevahendi mõõtehälbe määramine ehk anname mõõtevahendi kohta info „kui palju valetab“. Kui klient seda soovib ja see on tehniliselt võimalik, siis seadistame mõõtevahendit selliselt, et mõõtehälbed oleksid võimalikult väikesed. Seda tegevust nimetatakse justeerimiseks.

Kui palju aega võtab mõõtevahendi kalibreerimine/taatlemine Metroserdis? Millal saab mõõtevahendi kätte? 

Kui klienti pole eelnevalt tellimuse täitmise tähtaja erisusest informeeritud ja/või kliendiga ei ole teisiti kokku lepitud, täidetakse tellimus üldjuhul viie tööpäeva jooksul alates mõõtevahendite, väärismetalltoodete/materjalide Metroserdis vastuvõtmisele järgnevast tööpäevast. Kui töö tellimuse täitmisega läheb kauem, siis antakse sellest kliendi esindajale töö vastuvõtmisel teada. Võimalusel ja kokkuleppel täidame tellimused kiiremini. Kui töö on valmis, informeeritakse sellest kliendi esindajat. 

Mis on mõõtemääramatus? 

Eesti metroloogiaalase terminoloogia standardi kohaselt on mõõtemääramatus „olemasoleva info põhjal mõõtesuurusele omistatud suuruse väärtuste hajuvust iseloomustav mittenegatiivne parameeter“ ehk määramatus annab mõõtetulemuse täpsusele hinnangu ± vahemiku näol, mis ümbritseb mõõtetulemust ja kus tõeline mõõtetulemus ka paikneda võib. Mida väiksem on määramatus, seda täpsem on mõõtmine. 

Määramatust arvutatakse kindlate reeglite järgi, põhilised alused on kirjeldatud näiteks ISO ja BIPM koostöös välja antud juhises „Guide to the Expression of Uncertainty in Measurement (GUM)“, aga ka kõigis metroloogiaõpikutes. 

Metrosert viib regulaarselt läbi koolitusi mõõtemääramatuse arvutamise kohta – vaata meie koolituskava. 

Kas Metrosert teostab mõõtevahendite remonti, demontaaži või paigaldust? 

Metrosert ei tegele mõõtevahendite remondiga. Kui on kahtlus, et seade ei tööta korrektselt, tooge see kalibreerimisele: me teostame mõõtmised ja väljastame mõõteprotokolli või teatise mõõtevahendi mittetöökorrasoleku kohta. Vahel piisab töökorda viimiseks ka seadme justeerimisest. Kui remont on vajalik, soovitame võimaluse korral remondi teostajat. 

    Vastame Teie päringule esimesel võimalusel.