Korduma kippuvad küsimused

 

Alljärgnevalt oleme välja toonud klientide poolt kõige sagedamini esitatud metroloogiavaldkonna teenuseid puudutavad küsimused.

 

Juhul kui Te ei leia oma küsimusele vastust, palume pöörduda meie klienditeeninduste poole, mille kontaktid leiate SIIT, et ühiselt lahendused leida.

 

AS Metrosert

Mis on kalibreerimine?

Kalibreerimine on toiming, mis teatud kokkulepitud tingimustel määrab kindlaks seose mõõtevahendiga saadud väärtuse ja etaloni abil realiseeritud füüsikalise suuruse vastava väärtuse vahel ehk määratakse mõõtevahendi mõõtehälve. Lihtsamalt öelduna tehakse kindlaks kui palju mõõtevahend „valetab“ ja info selle kohta esitatakse kalibreerimistunnistusel.

Tihti mõistetakse kõnekeeles kalibreerimise all ka justeerimist ehk mõõtevahendi näidu reguleerimist või „paika keeramist“, ka inglisekeelne termin „calibration“ mõõtevahendi ekraanil või kasutusjuhendis seda tihti tähendab. Justeerimist võimalusel ja kliendi soovil lisateenusena ka teeme.

 

Mis on taatlemine?

Taatlemine on protseduur, mille käigus pädev taatluslabor kontrollib mõõtevahendi vastavust seadusandluses kehtestatud nõuetele ja märgistab nõuetele vastava mõõtevahendi taatlusmärgistega. Taatluskohustuse kehtestab riik ja selle täitmata jätmine on seaduse rikkumine. Vaata milliseid mõõtevahendeid peab taatlema. 

 

Milliseid mõõtevahendeid peab taatlema?

Taatluskohustus tuleneb Mõõteseadusest ja seda rakendatakse üksnes teatud otstarbel kasutuses olevatele mõõtevahenditele, näiteks tehingute sõlmimisel, kaubanduses, riiklikus järelevalves tehtavate mõõtmiste korral. Taatluskohustuslike mõõtevahendite liikide nimistu koos taatluskehtivusaegade ja nõudeid esitavate normdokumentidega on toodud Majandus- ja taristuministri 26.09.2016 määruses nr 57.

Mitte igat mõõtevahendit ei saa taatlusele võtta, selleks peab mõõtevahendi tüüp olema katsetatud ja tunnistatud piisavalt kvaliteetseks, et oleks võimalik eeldada tema korrektset toimimist taatlusintervalli jooksul. Euroopa õigusruumis kehtivad erinevatele mõõtevahenditele erinevad nõuded ja selle tõttu nimetatakse mõõtevahendi tüübile väljastatud tunnistusi erinevalt – tüübikinnitustunnistus, tüübihindamistunnistus ja need võivad olla veel siseriiklikud või kehtivad kogu Euroopas.  Konkreetse mõõtevahendi kohta võite küsida Metroserdi spetsialistidelt.

 

Kui tihti tuleb mõõtevahendeid taadelda?

Kõige lühem taatluskehtivusaeg on tõenduslikel alkomeetritel – pool aastat, kõige pikem aeg on „piiramatu“, mis sisuliselt tähendab ainult esmataatluse kohustust. Selline on näiteks klaasmahumõõtudel. Ülejäänud mõõtevahendite taatluskehtivusaeg jääb suures osas ühe kuni viie aasta vahele.

Taatluskohustuslike mõõtevahendite taatluskehtivusajad on toodud Majandus- ja taristuministri 26.09.2016 määruse nr 57 lisas.

 

Kui tihti tuleb mõõtevahendeid kalibreerida?

Mõõtevahendite kalibreerimise sageduse valib mõõtevahendi valdaja, lähtudes standardites või muudes normdokumentides toodud  soovitustest, tootja soovitustest, kasutustingimustest ja muudest mõõtevahendi metroloogilisi parameetreid muuta võivatest mõjuritest.

 

Mida tähendab akrediteeritud kalibreerimislabor ?

Mõõtevahendid peavad olema kalibreeritud selliselt, et oleks tagatud nendega teostatud mõõtmiste jälgitavus rahvusvaheliste või rahvuslike etalonideni. Kindlaima tagatise selleks annab mõõtevahendi kalibreerimine akrediteeritud kalibreerimislaboris.

Akrediteerimine on katse- ja kalibreerimislaborite vastavuse hindamine asjakohaste rahvusvaheliste standardite nõuetele sõltumatu kolmanda osapoole poolt. Eestis akrediteerib laboreid Eesti Akrediteerimiskeskus. Kalibreerimislaboreid hinnatakse standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2006 järgi. Kui kalibreerimine tellida ilma akrediteeringuta laborist, peab teenuse tellija ise labori usaldusväärsuses veenduma, mitmetes tegevusvaldkondades on mõõtevahendite kalibreerimine akrediteeritud laboris nende kasutamise eelduseks.

 

Millises ulatuses (mis punktides) mõõtevahend kalibreerida?

Kalibreerimiseks tuleb valida labor, millel on antud alal sobiv mõõtevõime, st. labor on võimeline mõõtevahendit kalibreerima piisavalt täpselt ja piisavas ulatuses.

Et kalibreerimisest mõõtevahendi usaldusväärsuse tõendamisel kasu oleks, peab olema kalibreerimispunktidega kaetud see osa mõõtevahendi mõõtepiirkonnast, mida kasutatakse.  Kui mõõtevahendiga mõõdetakse mitut eri suurust, tuleb nende kõigi mõõtepiirkonnad kalibreerida. Hea tava kohaselt tuleb kasutatavas mõõtepiirkonnas valida vähemalt kolm kalibreerimispunkti, mis kataksid piirkonna alguse, lõpu ja keskkoha. Metroserdi kalibreerimishinnad sisaldavad valdavalt juba vähemalt kolme kalibreerimispunkti, vajadusel saab punkte juurde tellida, niipalju kui vaja.

Kalibreerimisteenuse tellimisel tuleb veenduda, et kalibreerimislabori mõõtevõime oleks piisavalt hea ehk kalibreerimisel saavutatav mõõtemääramatus oleks piisavalt väike. Muu info puudumisel võib lähtuda mõõtevahendi tootja poolsetest täpsusandmetest ja veenduda, et kalibreerimislabor suudaks tagada kalibreerimistulemustele vähemalt kolm korda väiksema mõõtemääramatuse.

 

Kui mõõtevahend „valetab“ kas Metrosert „paneb seda paika“? Mis on justeerimine?

Metroserdi esmane eesmärk mõõtevahendi kontrollimisel on mõõtevahendi mõõtehälbe määramine ehk anname mõõtevahendi kohta info „kui palju valetab“. Kui klient seda soovib ja see tehniliselt võimalik on, siis seadistame mõõtevahendit selliselt, et mõõtehälbed oleksid võimalikult väikesed. Seda tegevust nimetatakse justeerimiseks.

 

Kui kaua võtab aega mõõtevahendite kalibreerimine/taatlemine Metroserdis? Millal saab mõõtevahendi kätte?

Kalibreerimise/taatlemise tellimuse täitmise aeg on viis tööpäeva. Võimalusel täidame tellimused kiiremini ja anname sellest kliendi esindajale teada. Eriti kiireloomulise vajaduse korral võib küsida kiirtöö võimalust, see on lisatasu eest ja tellimus täidetakse sel juhul ühe tööpäevaga. Alati loomulikut ei ole võimalik kiirtööd vastu võtta.

 

Mis on mõõtemääramatus?

Eesti metroloogiaalase terminoloogia standardi kohaselt on mõõtemääramatus: „ olemasoleva info põhjal mõõtesuurusele omistatud suuruse väärtuste hajuvust iseloomustav mittenegatiivne parameeter“ ehk määramatus annab mõõtetulemuse täpsusele hinnangu ± vahemiku näol, mis ümbritseb mõõtetulemust ja kus tõeline mõõtetulemus ka paikneda võib. Mida väiksem on määramatus, seda täpsem on mõõtmine.

Määramatust arvutatakse kindlate reeglite järgi, põhilised alused on kirjeldatud näiteks ISO ja BIPM koostöös välja antud juhises „Guide to the Expression of Uncertainty in Measurement (GUM)“,  Euroopa akrediteerimisasutuste assotsiatsiooni EA juhendis EA – 4/02 aga ka kõigis metroloogiaõpikutes.

Metrosert viib regulaarselt läbi koolitusi mõõtemääramatuse arvutamise kohta, vaata meie koolituskava.

 

Kas Metrosert teostab veearvestite (kaasaarvatud korteriveearvestite) paigaldust, vahetust, montaaži/demontaaži?

Veearvestite paigalduse, vahetuse ja montaaži/demontaažiga Metrosert ei tegele.

 

Kas Metrosert teostab mõõtevahendite remonti?

Metrosert ei tegele mõõtevahendite remondiga.  Kui on kahtlus, et seade ei tööta korrektselt, tooge see kalibreerimisele, me teostame mõõtmised ja väljastame mõõteprotokolli või teatise mõõtevahendi mittetöökorrasoleku kohta. Vahel piisab töökorda viimiseks ka seadme justeerimisest, kui remont on vajalik, soovitame võimaluse korral remondi teostajat.

 

Kas Metroserdi poolt pakutava „Pädeva mõõtja“ koolituse läbimine annab organisatsioonile pädeva mõõtja staatuse?

Ainuüksi „Pädeva mõõtja koolituse“ läbimine ei anna organisatsioonile pädeva mõõtja staatust.

Koolitus on vajalik mõõtjatele (ehk mõõtmisega tegelevatele organisatsioonidele), kes Mõõteseaduse § 5 kohaselt peavad tõendama mõõtetulemuste jälgitavust. Mõõteseaduse § 5 lõike 6 alusel on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus Mõõtja erialase pädevuse hindamise ja tõendamise kord (vastu võetud 05.10.2006 nr 85). Nimetatud määruse § 3 Erialase pädevuse kriteeriumid lg 3 p 1 alusel peab mõõtmisi läbiviival personalil olema selleks vajalik kvalifikatsioon, väljaõpe ja kogemus. Metroserdi poolt korraldatava koolituse eesmärgiks on pakkuda koolitusel osalejatele kui mõõtmisega tegelevatele töötajatele mõõtevaldkonnas vajalikke teadmisi ning anda juhiseid, kuidas seadusandluses esitatud nõudeid täita.

Pädeva mõõtja staatuse taotlemisega seoses tuleb organisatsioonil pöörduda Eesti Akrediteerimiskeskuse poole, kes teostab mõõtja pädevuse (kompetentsuse) hindamist. Täpsemat infot leiate SIIT.