Metroserdi kvanttehnoloogia valdkonnakoordinaator Nataly Dubbelman ei ole kvantfüüsik ega püüagi endast sellist muljet jätta. Tema tugevus on mujal: ta oskab keerulisse valdkonda pea ees sisse hüpata, õiged inimesed üles leida ja ühise laua taha tuua. Just sellist ühendajat on vaja valdkonnas, kus Eestil on olemas tugevad teadmised ja huvi, kuid terviklik ökosüsteem alles kujuneb.
Veel paar aastat tagasi võrdus kvanttehnoloogia Nataly jaoks raketiteadusega – millegi väga keerulise ja kaugega, millest ta polnud õieti kuulnudki. Seda ootamatum oli jõuda kinnisvara, turismi, rohetehnoloogia ja lennunduse kaudu ühel päeval just selle valdkonna arengut koordineerima.
„Töökuulutust nähes ei tekkinud mul tunnet, et see koht võiks olla minu jaoks,“ tunnistab Nataly naerdes. „Julguse kandideerida sain siis, kui Metroserdis töötanud endine kolleeg selgitas, et otsitakse eelkõige suhtlejat ja julget inimest, mitte doktorikraadiga kvantfüüsikut. Teadlased ja eksperdid on olemas, kuid vaja on kedagi, kes teeks ära koordineerimise, suhtlemise, tausta- ja kirjatöö.“
Pea ees tundmatusse
Metroserti tööle tulles ei antud Natalyle pikalt aega kaldalt vett katsuda. Juba esimestel päevadel selgus, et peagi toimub valdkonna suur rahvusvaheline aastakonverents, kuhu tal tuleb Metroserti ja Eestit esindama minna. Peaaegu samal ajal ootas ees esimene NATO kvanttehnoloogia teemalise töörühma kohtumine.
„Olin pehmelt öelda segaduses – mida ma seal räägin, kui keegi midagi küsib?!“ meenutab ta. „Aga valmistusin põhjalikult ja kohale jõudes selgus, et see oligi parim koht, kus kiiresti teada saada, kes selles valdkonnas tegutsevad ja millest üldse räägitakse. Mind võeti erakordselt soojalt vastu. Ma ei pidanud teesklema, ütlesin ausalt, et olen valdkonnas ja rollis uus, palun aidake ja tutvustage mulle inimesi. Nii hakkaski esimesest konverentsipäevast võrgustik tekkima.“
Esimese poole aasta jooksul osales ta Euroopa töögruppides, kus arutati sisendit Euroopa kvantstrateegiasse. See andis kiiresti ülevaate teiste riikide investeeringutest ja arendatavatest võimekustest.
„Alguses oli ebakindlus erakordselt suur. Nüüd tunnetan juba üsna hästi, mis on minu roll, milliseid teadmisi ma ise vajan ja kust saan ekspertsisu. Mina ülesanne on teada piisavalt palju, et küsida õigeid küsimusi, märgata seoseid ja viia õiged inimesed kokku.“
Julge laps, kes ei osanud öelda „ei“
Võõrasse keskkonda sukeldumine pole Nataly jaoks midagi uut. Ta kasvas üles Haapsalus, kus käis tugeva reaalainete kallakuga koolis, kuid karjäärist teadusmahukas valdkonnas küll ei unistanud.
„Olin suur suhtleja, rääkisin vahetpidamata, uudishimutsesin. Õppisin muusikakoolis klaverit, sest ema arvas, et peaksin muusikaga tegelema, aga muusikakooli ma ausalt öeldes vihkasin. Tantsukool meeldis mulle palju rohkem.“
Teismelisena tegi Nataly oma esimese suure hüppe tundmatusse, kui läks vanemate soovitusel õppima Noarootsi Gümnaasiumi. Sisuliselt internaatkoolina toimivasse kooli minek tähendas, et 16-aastane venekeelsest perest pärit tüdruk kolis kodust eemale, asus elama koos veel seitsme tüdrukuga ning alustas õpinguid eestikeelses keskkonnas.
„Lisaks sellele, et olen alati olnud julge ja uudishimulik, pole ma olnud eriti osav „ei“ ütlemises. Kui mu ema üsna kindlas kõneviisis Noarootsi Gümnaasiumi mineku plaani tutvustas, mõtlesin – davai, teeme ära,“ meenutab ta.
Pikka mõtlemisaega ei vajanud Nataly ka siis, kui tekkis võimalus minna vahetusõpilaseks Rootsi – väljakutse sai vastu võetud ja sellest sündis vägagi meeldejääv seiklus.
Ülikooli minnes valis Nataly erinevate variantide seast TalTechis õpetatava kinnisvara haldamise eriala ning lühikest aega tegi ta ka erialast tööd. Kuigi ta sai selle tööga hästi hakkama ning tema hallata olid teiste seas nii Eesti Panga hoone, Stroomi rand kui ka Glehni loss, mõistis ta peagi, et kinnisvarahaldus ei paku talle pikemas perspektiivis piisavalt elevust. Hoonetest rohkem huvitasid teda inimesed ning edasine karjäär viis ta turismivaldkonda, kliendisuhete ja meeskondade juhtimise juurde.
„Kui vaatan oma karjäärile tagasi, siis ühendavaks jooneks on alati olnud inimesed, suhted, organiseerimine ja koordineerimine. Võib öelda, et olen omamoodi nagu „suhtekorraldaja“, aga mitte selle ametinimetuse klassikalises tähenduses – minu töö on olnud mõista, kellel on millist infot vaja, kes peaks kellega rääkima ja kuidas keeruline teema arusaadavaks teha.“
Usk suurtesse ideedesse
Oluliseks vahepeatuseks sai rohetehnoloogia iduettevõte Single.Earth, mille ambitsioon oli siduda looduse väärtus, kestlikkus ja plokiahelapõhine majandusmudel. Idee tundus esialgu peaaegu uskumatult futuristlik.
„Mõtlen vahel siiani, kuidas asutajad suutsid selle idee meile ja investoritele nii hästi maha müüa,“ naerab Nataly. „See kõlas täiesti ulmeliselt: eluslooduse väärtusel põhinev krüptoraha. Samas läksime kõik suure hurraaga kaasa. Mulle meeldivad suured ideed ja ma süttin kiiresti, eriti kui tunnen, et tegemist võib olla tulevikuga.“
Iduettevõttes tuli keeruline kontseptsioon esmalt endale selgeks teha ning seejärel klientidele ja partneritele tõlkida. Sealt jäi talle kaasa oskus rääkida millestki, mida veel täielikult olemas ei ole, kuid mille võimalikkust tuleb teistele avada.
Kvanttehnoloogias pole enam küsimus „kas“, vaid „millal“
Kui paarkümmend aastat tagasi võisid kvantarvutid näida puhta ulmena, siis praegu investeerivad suured riigid valdkonda miljardeid. Nataly sõnul ei küsita enam, kas kvanttehnoloogiad jõuavad laiemasse kasutusse, vaid millal ja millistes rakendustes see kõigepealt juhtub.
Kvanttehnoloogiate arenguga kaasnevad ka suured julgeolekuküsimused. Piisavalt võimekas kvantarvuti võib ühel päeval murda praegu kasutatavaid krüpteerimismeetodeid ning mõjutada muu hulgas side- ja elektrisüsteemide turvalisust. Selleks hetkeks, mida kogukonnas nimetatakse Q-päevaks, valmistutakse juba praegu nii NATO, Euroopa Liidu kui ka OECD tasandil – kõigil neist tasanditest on Nataly esindamas Eesti huve.
„Me ei saa oodata, kuni tehnoloogia on valmis, ja alles siis hakata küsima, mida nüüd teha,“ rõhutab Nataly. „Veel viis aastat tagasi ei osanud enamik inimesi ette kujutada, kui kiiresti hakkab tehisintellekt meie tööd ja igapäevaelu mõjutama. Kvanttehnoloogiate mõju võib samuti tulla süsteemide ja teenuste kaudu, millest sõltume iga päev.“
Tema ülesanne on olla ühenduslüli teadlaste, ettevõtete, rahvusvaheliste partnerite ja riigi vahel. Teadlastel pole alati võimalik osaleda kõigis rahvusvahelistes töögruppides või vastata koostööpäringutele. Nataly koondab info, viib selle õigete inimesteni ning kaasab vajadusel põhjalikemate kvantkompetentsidega inimesed.
„Väärtuse loovad ikkagi teadlased ja oma ala eksperdid. Mina loon olukorra, kus nende teadmised jõuavad õigel ajal õigesse kohta.“
Kvantmaailmas toimetavad inimesed on olnud Nataly jaoks uude valdkonda sisenemisel kõige suurem üllatus. Ta kujutas ette, et kvantteadlased räägivad tõsisel ilmel keerulist teaduskeelt, millest tavainimesel pole võimalik aru saada.
„Eksperdid, kellega mul on olnud au suhelda, on kohutavalt ägedad inimesed,“ ütleb ta. „Nad on erakordselt laia silmaringiga ja oskavad oma valdkonnast nii huvitavalt ja arusaadavalt rääkida, et ka laps saaks põhiasjast aru. Paljud neist on väga head suhtlejad ja fantastilise huumorimeelega.“
Kogukond hakkab kuju võtma
Nataly jõudis Metroserti ajal, mil Eestis oli juba alustatud kvantvaldkonna teadlaste ja võimekuste kaardistamist. Tema ülesandeks sai ringi laiendada, tuues juurde ettevõtted ja rahvusvahelised partnerid. Üks esimesi tema korraldatud kohtumisi sündis koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga.
„Pärast tuli üks osaleja ütlema, et esimest korda on tunne, et Eestis hakkab kvanttehnoloogia valdkonnas midagi päriselt toimuma. See oli väga oluline hetk. Kui oled pikalt inimestele kirjutanud ja kohtumisi korraldanud, tahad näha, kas sellest ka midagi sünnib.“
Järgnesid kohtumised ettevõtete ja ITL-iga ning Eesti esimene kvantarvutuse häkaton, kuhu kaasati ettevõtete päris probleemid, tudengid, teadlased ja rahvusvahelised mentorid. Suur huvi näitas, et eriti noorte ja tehnoloogiaettevõtete seas on valmisolek valdkonda avastada olemas.
Hetkel on Metroserdis koostamisel Eesti kvanttehnoloogia teekaart, mille eesmärk on leida valdkonnad, kus Eestil on realistlik võimalus oma nišš kujundada. „Meil ei ole mõtet proovida kõike korraga teha. Tuleb leida kohad, kus meil on juba teadmised ja tugevused, millele edasi ehitada. Teised riigid juba jõuliselt investeerivad valdkonda ja valmistuvad tulevikuks, me ei saa maha jääda. Oluline on mõista, et muutus ei sünni üleöö, valdkonna arendamine võtab aega.“
Metrosert kui uute tehnoloogiate ühenduspunkt
Metroserti näeb Nataly selle töö loomuliku koordineerijana. Organisatsiooni juurde koonduvad lisaks kvanttehnoloogiatele kiibi- ja droonitehnoloogiad ja mitmed teised tulevikuvaldkonnad, samal ajal on Metroserdi ajalooliseks aluseks metroloogia, täppismõõtmised ja riigietalonide hoidmine. Need maailmad on omavahel üha tihedamalt seotud: kiiresti arenevad kvantsensorid ja kvantmetroloogia avavad täiesti uusi võimalusi erakordselt täpseteks mõõtmisteks ning selles valdkonnas tehakse esimesi julgeid samme juba ka Metroserdi laborites.
„Vahel on naljakas mõelda, et tegelikult ei möödu inimesel päevagi ilma, et ta Metroserdi tööga kuidagi kokku puutuks. Kui kaalud poes banaane, peab keegi olema kontrollinud, et kaal näitab õigesti. Kui tangid autosse kütust, peab liiter olema päriselt liiter,“ tõi ta näiteid Metroserdi töö olulisusest.
Nataly sõnul tunneb ta täna suurt uhkust Metroserdi ja selle meeskonna üle. „See on aukartust äratav, kui ägedaid asju siin tehakse. Inimesed teevad oma tööd südamega ja erakordselt professionaalselt. Ühelt poolt hoiame aastakümnetega kujunenud täpsust ja teadmist, teiselt poolt ehitame midagi täiesti uut.“
Langevarjuhüpe on lihtsam kui ettekanne
Väljaspool tööd kuuluvad Nataly ellu reisimine, lugemine, sõbrad, pere, jõusaal, tantsimine ja kõige uuema hobina rahvatants. Ta on olnud kirglik lugeja alates viiendast eluaastast, praegu haarab ta raamatukogust kõige sagedamini kaasa Skandinaavia kriminaalromaane. Viimased kolm aastat on talle rõõmu pakkunud salsa ja aasta eest lisandus tänu Metroserdi aktiivsetele kolleegidele ka rahvatants.
„Olen endale seadnud eesmärgi olla 50. sünnipäevaks elu parimas vormis. Tahan oma tervist hoida, et saaksin ka 80-aastaselt reisida ja tantsida.“
Mõni aasta tagasi kinkis ta endale sünnipäevaks langevarjuhüppe. Tundub, et selline hulljulge inimene ei karda ilmselt midagi, aga on siiski olemas vähemalt üks asi, mis Natalyt tõeliselt hirmutab: avalik esinemine.
„Olen muidu täielik seltskonnahing, kuid kui kõik pilgud on üksi minul ja pean üksinda publiku ette astuma, läheb raskeks. Ma ei taha olla laval inimene, kes teeskleb, et teab rohkem, kui tegelikult teab.“
Õnneks on peaaegu kaks aastat kvantmaailmas õpetanud talle, et enesekindlus ei tähenda kõigi vastuste teadmist. Palju olulisem on osata küsida, teadmised üles leida ning õiged inimesed kokku viia.
„Kui Metroserdi töökuulutuses oleks otsitud kvanttehnoloogia eksperti, ei oleks ma kunagi kandideerinud. Õnneks otsiti inimest, kes suhtleb, koordineerib ja paneb asjad liikuma. Ka väga teadusmahukas valdkond vajab erineva taustaga inimesi. Metroserti tasub tulla mistahes elualalt inimestel, kes on uudishimulikud, ausad, valmis õppima ja vajadusel abi küsima. Vahel tuleb lihtsalt pea ees vette hüpata. Küll ujumisoskus järele tuleb.“