Metroserdi rakendusuuringute keskus avab järgmisel aastal esimesed laborid

 

Indrek Tulp, AS Metrosert Rakendusuuringute keskuse juhataja. Foto: Harry Tiits
Indrek Tulp, AS Metrosert Rakendusuuringute keskuse juhataja. Foto: Harry Tiits

Eesti riigile kuuluv aktsiaselts Metrosert avas sel nädalal pidulikult kauaoodatud rakendusuuringute keskuse, mille eesmärk on toetada Eesti ettevõtete innovatsiooni ja konkurentsivõimet globaalsetel turgudel. Juba järgmisel aastal plaanib keskus avada esimesed laborid.

Koostöös EAS ja KredExi ühendasutusega on välja valitud viis valdkonda, millel nähakse Eesti konkurentsivõime tõstmisel teadlaste ja ettevõtete koostöös enim potentsiaali: biorafineerimine, droonitehnoloogiad, vesinikutehnoloogia, autonoomsed sõidukid ja tervisetehnoloogiad.

„Maailm muutub järjest enam teadus- ja tehnoloogiapõhisemaks. Tulevikuarengutele mõeldes vajame üha rohkem loomse valgu asemel taimset, digitaalsetel terviseandmetel põhinevat täpsemat diagnostikat ja paremaid ravimeetodeid, süsinikuvaba energiatootmist, efektiivseid autonoomseid transpordilahendusi ja tipptasemel sõjalist heidutust. Need on vaid mõned näited ülemaailmsetest kriitilistest väljakutsetest, mille lahendamisel saab ka Eesti olla esirinnas, “ ütles avasündmusel Metroserdi rakendusuuringute keskuse juht Indrek Tulp.

Tema sõnul täidab Metroserdi uus keskus Eesti innovatsiooni kitsaskohaks olnud lünga – kuidas viia teadmised rakendusse kõige efektiivsemal moel. „Asetume arendustegevuse ahelas keskele − sinna, kus fundamentaalseid teadusavastusi enam sünni, kuid riskid teadmiste rakendamiseks toodete ja teenustena on veel liialt kõrged. Meie saame ettevõtetele lähitulevikus pakkuda juba valmis tööstuslikke testkeskkondi, mis sobivad erinevatele ettevõtetele, samuti saame aidata kapitali kaasamisega uurimis- ja arendustegevuseks. Kutsume innovatsioonihuvilisi ettevõtteid üles koostöövõimalusi uurima, eelkõige meie sihtvaldkondades,“ lisas Tulp.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas tõi välja, et Eesti on näiteks PISA testide tulemustes ja alusuuringute edukuses maailmas esirinnas, aga teadmiste päris elus rakendamises me tipus ei ole. „Tootearendusele väga lähedal oleva teadusasutuse vajadusest on juttu olnud juba enam kui kümme aastat, nüüd sai see lõpuks loodud. Metrosert on aktsiaselts – see tähendab, et selgelt ärilise suunitlusega. Rakendusuuringute keskuse edu mõõdupuuks on päriselt turule viidavad lahendused, mida keskus aitab ettevõtetel luua,“ ütles Kuningas.

Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektori asetäitja Maive Rute tõi välja, et konkurents maailmas on terav ja tööstuspoliitika arendamine on saanud ka Euroopas prioriteetseks. „Siseneme Eestis teadmusmahuka tehnoloogia praktilisse kasutuselevõtmisse just viimasel hetkel. Usun, et rakendusuuringute keskusest saab Eesti majanduse sihtvaldkondade eestvedamise mootor,“ ütles Rute ja jätkas: „Nii-öelda igale poole natuke rahajagamise asemel on majanduse arenguks tõhusam välja valida valdkonnad, kuhu teadlikult vahendeid kuhjata ja siis hoida silm peal, et investeeringud ei läheks raisku“.

Metroserti rakendusuuringute keskuse juhi Indrek Tulbi sõnul soovib keskus esimesed laborid avada juba järgmisel aastal. Kõige kaugemale on tänaseks jõutud mahuka biorafineerimise labori ettevalmistamisega, mis plaanitakse käiku lasta 2025. aasta varasügisel. „Biorafineerimise piloottehasesse tulevad hiiglaslikud tünnid, mis võimaldavad tööstusliku tootmise testimist kuni 5 000 liitri mahus. Sellest saab unikaalne testkeskkond näiteks biokütuste, bioplasti arendamisel või toiduainetööstustele, taolise võimekusega laborit lähiregioonis ei ole, kuid ettevõtjad vajavad seda oma toodete arendamiseks“ selgitas Tulp ja lisas, et keskus ei soovi üheski valdkonnas midagi dubleerida, vaid luua puuduolevat.

Isejuhtivate sõidukite valdkonnas on Metroserdil kavas luua mobiilne innovaatiline testkeskkond, mida saavad kasutada autotootjad kogu maailmas, kes soovivad pakkuda sõidukeid Euroopa turule. Katselaboris hakatakse testima üle-euroopalisele tüübikinnitusele vastavust, mis peab tagama, et testitud sõidukid liiguvad kogu Euroopas liiklusohutult ja seaduskuulekalt.

Droonitehnoloogia valdkonnas on keskusel ambitsioon saada riigi kompetentsikeskuseks mehitamata lennunduse valdkonnas, vesinikutehnoloogias nähakse Eestil potentsiaali saada tehnoloogiat eksportivaks riigiks. Tervisevaldkonna teenuste ja toodete arendamisse hakkab uus keskus panustama eelkõige terviseandmete teaduspõhise analüütikaga.

Metrosert  rakendusuuringute keskuse töötajate arv kasvab eelduste kohaselt tänaselt 15 inimeselt 3-5 aastaga ligikaudu 70 töötajani. Metroserdis tervikuna, koos  metroloogia- ja setrifitseerimistegevustega panustab aga  teadmismahukatele ettevõtetele suunatud teenustesse üle 150 inimese.  Kuni 2026. aastani investeerib riik rakendusuuringute keskusesse vähemalt 16 miljonit eurot.

Vaata sündmuse galeriid siit.

    Vastame Teie päringule esimesel võimalusel.