Majanduslangus ja inimeste toimetulekuraskused on kaasa toonud pea igapäevase arutelu selle üle, millise valemi abil saaksime Eesti majanduse tootlikkuse ja ühiskonna heaolu taas kasvuteele. Lahenduse üks võtmekomponente on sõnapaar „teadmusmahukas ettevõtlus“. See aga eeldab vastust küsimusele, kuidas saada juurde teadlasi ja insenere, kes panustavad majandusliku väärtuse loomisse – ettevõtlusse.

Vajadus teadust ja ettevõtlust paremini ühendada on Eestis akuutsem kui kunagi varem. Innovatsiooniliidrid, nagu seda on Euroopas Belgia, Holland, Rootsi, Soome, Taani ja Šveits, rääkimata meist kaugel ees rühkivast USA-st, on seda teadvustanud ja selles suunas jõulisi samme astunud juba ammu. 

Põhjus on lihtne – üldjuhul on arenenud riikides edukaid ja kõrge tulususega tooteid võimalik luua vaid märkimisväärse uurimis- ja arendustegevuse toel, mille sekka kuuluvad ka eesliini rakendusuuringud ja eksperimentaalarendused, mis viivad tehnoloogiad turule ligemale. Nii saavad sündida maailmaturul läbi löövad tooted, mille turustamine loob töökohti, toob maksude näol tulu riigile ja ühiskonnale laiemalt. 

Numbrid näitavad mahajäämust 

Häid eeskujusid pole vaja kaugelt otsida. Meie lähiriikidest paistavad näiteks Rootsi ja Soome silma kõrge tootlikkuse ja teadusmahuka majandusega. Nende tööjõu tootlikkus on vastavalt 96 ja 85 dollarit tunni kohta, samas kui Eestis on see näitaja 55 (2022 OECD). Nendes riikides on teadus-arendustöötajate osakaal kogu tööealisest elanikkonnast oluliselt suurem – 2,26% Rootsis ja 2,19% Soomes, kuid kõigest 1,26% Eestis (2023 Eurostat). 

Kusjuures erinevus tuleb eelkõige erasektoris hõivatud teadus-arendustöötajatest, väärtused vastavalt 1,74% Rootsis, 1,29% Soomes ja 0,63% Eestis. See näitab selgelt, et suurema tootlikkuse tagavad targad inimesed, kes loovad kõrgema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. 

Nendes riikides teevad ülikoolid, teadusasutused ja erinevad tehnoloogiaarenduskeskused väga tihedat koostööd nii era- kui avaliku sektoriga. Kui lisada sellesse võrrandisse ka väga teadliku innovatsioonipoliitika ning tugeva haridussüsteemi, hakkavadki sündima edulood. 

Vaatamata mahajäämusele on selliseid ettevõtete ja teadlaste koostööst sündinud edulugusid ka Eestis. Näidetena meenuvad superkondensaatoritega maailmaareenile murdnud Skeleton Technologies, biotehnoloogiaettevõte Icosagen, kaitse- ja tsiviilvaldkonna robootikalahendusi arendav Milrem Robotics. Ühisnimetajatena iseloomustab neid ettevõtteid haritud tootearendajate olemasolu nii kõrgetasemeliste teadlaste ja inseneride näol, globaalne ja kliendist lähtuv mõtlemine ning tihe koostöö teadus-arenduskeskustega.

Kes ühendaks teaduse ja äri? 

Need näited on Eestis kahjuks veel erandid. Õitsengut takistab akadeemilise maailma teadmisi ja turukõlbulikku tootmist ühendada suutvate spetsialistide põud. Selliseid spetsialiste otsivad tikutulega nii ettevõtted kui ka nende potentsiaalsed koostööpartnerid ehk arenduskeskused, kes soovivad orienteeruda ühtviisi hästi nii uurimistegevuses kui ka ärimaailmas. 

Just selliste uurimis-arendustöötajate puudus on Eesti innovatsiooni märkimisväärne pudelikael. Vastavalt OSKA 2023. aastal avaldatud uuringule on Eesti mahajäämus ettevõtete uurimis-arendustöötajate osakaalus viimase kümnendi jooksul isegi suurenenud – seda nii võrreldes innovatsiooniliidritega kui Euroopa Liidu keskmisega. 

Enamikes innovatsiooniga silma paistvates Euroopa riikides on toetava struktuurina loodud rakendusteadust ja ettevõtlust ühendavad teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonid ehk RTO-d (Research and Technology Organisation). Eesti jõudis oma RTO organisatsiooni ehk aastast 1919 Eesti metroloogia keskasutusena tegutsenud Metroserdi juures käivitatud rakendusuuringute keskuse üksuse loomiseni 2023. aastal. Selle käegakatsutavam kasu ettevõtetele hakkab realiseeruma tulevatel aastatel.

Ideid on, kuid teostus takerdub 

Oleme seega väljakutse ees, kuidas kiirelt kihutavale rongile järele jõuda. Kompetentsid, mida meie ettevõtted hädasti vajavad, ei ole seotud üksnes innovaatilise toote kui prototüübi arendamisega. Oma igapäevatöös näen, et suurem kitsaskoht on seotud just tootmise arendamisega – kuidas viia uus toode tööstuslikule tasemele, teha seda efektiivselt, arvestades samal ajal regulatsioonidega, mida tarbijate kaitseks eriti EL turul üsna ohtralt on. 

Selleks, et ehitada üles tootmine, võttes arvesse kõiki turustamiseks vajalikke aspekte, on vaja võimekaid insenere. Kui kõiki samme ette läbi ei mõtle, tuleb uue toote sertifitseerimisprotsessis mitu sammu tagasi anda ja märkimisväärseid kulusid kanda. Rääkimata juhtudest, mil toode tuleb koguni turult kõrvaldada ja mis toob lisaks kuludele kaasa suure mainekahju. 

Aastaid tagasi tuli tootjatel tagasi kutsuda tehnilise veaga Volkswageni mudel ja vigase akuga plahvatusohtlik Samsung nutitelefon, mida saatis mõistagi ulatuslik avalik tähelepanu. Just sedalaadi fiaskode vältimiseks on pädev toote- ja tootmise arendus kriitilise tähtsusega. 

95% Eesti ettevõtetest on mikroettevõtted, kus efektiivsus on ülioluline ja tööjõuressurss piiratud. Sellistel ettevõtetel on mõistlik kaasata uurimis-arendustööks katsetusteks valmis taristuga väline meeskond. Just perspektiivika prototüübi arendamisel turukõlbulikuks, suurte kogusteni skaleeritavaks ja regulatsioonidele vastavaks tooteks on abi Metroserdi rakendusuuringute keskusest, kus on ühendatud nii teaduse kui ettevõtluse kompetents. 

Oleme tänaseks küll alles katsetaristu ehitamise ja meeskonna laiendamise faasis, kuid huvi nii Eesti kui piiritaguste ettevõtete poolt on juba märkimisväärne. Juba tänases varajases faasis on mitmed ettevõtted ja muud partnerid andnud teada konkreetsed soovitud teenuste mahud või huvi rakendusuuringute koostööprojektide osas, seda nii riigi siseselt kui ka rahvusvaheliselt. 

Tööstuslikke katsetuste käivitamiseni kulub veel aega, kuid oma keeruliste tootearendusega seotud väljakutsetega võib rakendusuuringute keskuse poole pöörduda juba täna – oleme abiks konsultatsiooniga ja aitame kaardistada tulevasi koostöökohti. 

Kompetents koolipingist 

Kindlasti ei väida ma, et rakendusuuringute keskus lahendab kogu Eesti majanduse tootlikkuse kasvatamise probleemi. Katsetaristu ja ettevõtetele partnerluse pakkumine on ülimalt vajalik, kuid veelgi kriitilisem on kompetentsete inimeste probleemi lahendamine. 

Selleks, et meil oleks tulevikus tööturul haritud tootearendajad ja insenerid, peame laste ja noorte huvi loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia erialade vastu hakkama kasvatama juba esimestes haridusastmetes ja huvihariduse toel. Algkooli tasemel on see täna juba väga hea, olgu näidetena toodud kasvõi robootikaringide initsiatiivid ja Taavi Kotka algatatud tüdrukute tehnoloogiaring. Probleem tekib aga põhikoolis. 

Kui meil ei ole pakkuda põhikooli ja gümnaasiumi tasemel täppisteaduste alast huviharidust, läheb noore tähelepanu paratamatult nii-öelda pehmematele valdkondadele. Nii olemegi leidnud end olukorrast, kus Statistikaameti andmetel ei ole loodusteaduste ja matemaatika bakalaureuseõppe lõpetanute arv viimase seitsme aasta jooksul kasvanud, nende erialade magistriõppe lõpetanute arv on kahanenud ja doktoriõppe läbinuid on stabiilselt kordades vähem kui oleks tarvis meie ettevõtluse arendamiseks. 

Näpuga ei saa mõistagi näidata vaid haridussüsteemile, väga suur potentsiaal peitub teadusasutuste, ettevõtete ja rakendusuuringute keskuse koostöös. Ettevõtted saavad kasvatada oma teadus-arenduskompetentsi täiendõppe abil. Kui eraldi uurimismeeskonna palkamine pole jõukohane, on nii võimalik kasvatada olemasoleva personali pädevust. Samuti saavad ettevõtted teha koostööd ülikoolidega, pakkudes praktikakohti või lõputööde teemasid – eks ikka selleks, et koolipingist väljuvad õppurid oleksid oma teadmiste majanduslikuks rakendamiseks juba võimalikult valmis. 

Edulood nähtavaks 

Abiks on ka see, kui ettevõtted näitavad avalikkusele rohkem hea tootearendaja ja inseneri töö tähendust ja väärtust, et kasvatada nii eriala atraktiivsust noorte seas. Samuti on oluline teaduse ja äri koostööst sündivate edulugude jagamine. Tänuväärsed on ülikoolide ja ettevõtete koostöös korraldatavad häkatonid, mis aitavad noortele tegeleda reaalsete väljakutsetega kogenud mentorite juhendamisel. 

Teadust ja äri ühendavate kompetentside arendamisse panustab tegelikult ka rakendusuuringute keskus. Nimelt saame olla kasvulava tööstuste arendustöötajatele. Kui otse ülikoolist tööstusettevõttesse inseneriks või arendajaks suundudes on hüpe kahe maailma vahel sageli liiga suur, siis meie pakume alustavatele tipptalentidele ideaalset vahelüli. Töötades mõne aasta nii-öelda akadeemilise ja tööstusmaailma vahel, annab see suurepärase ettevalmistuse järgmiseks sammuks – ettevõtte arendustiimiga liitumiseks.

Nähes, kuidas koostöö ülikoolide, tööstusettevõtete ja äsjaloodud Metroserdi rakendusuuringute keskuse vahel järgemööda süveneb, võib öelda, et Eesti olukord on optimistlik. Kui soovime eeskihutavale innovatsioonirongile järele jõuda, tuleb aga kõikidel tasanditel jõudsalt hoogu juurde anda. 

Allikas: Delfi