Metroserdi rakenduskeskuse biorafineerimise valdkonna juht Kaupo Reede osales oktoobri keskel Rootsis Örnsköldsvikis 11. Põhjamaade Puidu Biorafineerimise Konverentsil (NWBC), mille korraldajateks olid rakendusuuringute keskused Rootsist (RISE) ja Soomest (VTT).

Konverentsi raames tutvustati Rootsi puidurafineerimise keskust, kuhu on valmimas uus biorafineerimise piloottehas, mis ühendab endas biomassi rafineerimise erinevaid etappe – fraktsioneerimist, pürolüüsi ja sünteetilist bioloogiat. Tehase külastus andis võimaluse näha innovaatilisi lähenemisi, millest nii mõndagi võiks kaaluda ka Metroserdi tulevaste projektide jaoks.

Kommenteerib Kaupo Reede: «Örnsköldsvik on Rootsi puidurafineerimiskeskus, seal on palju suuri rafineerimistehaseid. Seetõttu on RISE (Rootsi RTO) sinna viinud ka oma biorafineerimise valdkonna. Järgmisel aastal valmib nende piloottehas lõplikult. See piloottehas on huvitav, kuna sinna on koondatud kõik biomassi rafineerimise etapid ja tehnoloogiad. Ehk siis fraktsioneerimise erinevad tehnoloogiad, pürolüüs ja sünteetiline bioloogia. Seda sai käia ka vaatamas. Oli õpetlik ja oli asju, mida meie peaksime ka sarnaselt lahendama.»

Millest räägiti?

Konverentsi ühe kokkuvõttena võib tõdeda, et suurem osa maailmas tehtavast fraktsioneerimisuuringutest on keskendunud ligniini teemadele. Hinnanguliselt ca 70% konverentsi ettekannetest oli sellel teemal (neist mitmed käsitlesid ligniinist vahtude tootmist). Ühest küljest on see mõistetav, kuna tselluloosi kasutamine ja puhastamine on saanud palju uurimist. Teisest küljest on viimasel ajal avastatud, et ligniini baasil saab toota mitmesuguseid tooteid, alates bioplastist kuni paratsetamoolini. Samas on hemitselluloosi kasutus jäänud tahaplaanile, millest on kahju, sest hemitselluloos sisaldab erinevaid suhkruid, näiteks hekstoosi, pentoosi, ksüloosi, mannoosi, arabinoosi. Neid saab kasutada näiteks toiduainete, kosmeetika ja meditsiini valdkonnas, näiteks valkude, ensüümide ja pärmide tootmiseks.

Põhirõhk on endiselt fraktsioneerimisel, mitte sünteetilisel bioloogial, kuna peamine tellija on maksevõimeline suurtööstus, mis hetkel keskendub fraktsioneerimisele. Olulisena tõsteti esile, et biokemikaalide turg on ligikaudu 77 miljardit aastas ja selle aastane lisandkasvumäär (CAGR) on ca 10%, mis teeb sellest atraktiivse tulevikuturu. Selle arengut soodustavad globaalsed väljakutsed, nagu fossiilsete ressursside vähenemine, toidupuudus ja inimkonna vananemine, ning ka rohepööre.

Puidu kõrval on üheks oluliseks tooraineallikaks biorafineerimisel riisi õled, mida tekib globaalselt ca 800 miljonit tonni aastas, samas kui puidujäätmeid tekib ca 80 miljonit tonni aastas. Seda tooraine liiki tuleks biorafineerimisel rohkem ära kasutada. Samuti rõhutati, et igal aastal satub maailmamerre saastena umbes 12 miljonit tonni fossiilset plasti, mis ei lagune, mistõttu on oluline arendada looduses kergesti lagunevat bioplasti. lagunevasse bioplasti. «Samas oleks muidugi oluline panustada rohkem sellesse, et inimesed ei viskaks prahti loodusesse vaid taaskasutaksid,» lisas Reede.

Olulisena tõdeti, et biomassist saab toota kõiki neid tooteid, mida praegu toodetakse naftast. Selle kohta oli konverentsil mitmeid ettekandeid, mis käsitlesid eri materjalide tootmist.

Tulevikusuunised ja Euroopa mured

Rajatavatele piloottööstustele soovitati tehnoloogia arendamisel õppida teistelt valdkondadelt ning muuta piloottööstus nii modulaarseks kui võimalik, kuna tehnoloogilisi muutusi tuleb ette. Ettekannetes toodi esile, et Euroopas tuleks oluliselt suurendada laboratoorsete prototüüpide tööstuslikku skaleerimist. Vaatamata suurele riikide rahastusele jäävad paljud teadusuuringute tulemused tööstuslikult kasutamata suurte riskide ja skaleerimisplatvormide puudumise tõttu. Euroopa Liit rõhutab oma uutes meetmetes just tööstuslike skaleerimisprojektide rahastamist.

Samuti tõstatati mure, et Euroopas napib taristuehitajaid ja hilisemaid käitajaid, sealhulgas insenere ja tehnolooge. Noored ei ole enam huvitatud keerukamate erialade õppimisest, mis viib biotehnoloogia valdkonnas spetsialistide vähenemiseni. Samal ajal investeerivad riigid nagu Hiina, India ja USA jõuliselt biotehnoloogiasse, mis suurendab konkurentsi parimate spetsialistide leidmisel. Märkimisväärne on, et viimasel ajal on India kapital huvitatud uute tehnoloogiate omandamisest Skandinaaviast – näiteks osteti viimasel aastal konverentsil osalenud kaks pankrotistunud start-up’i India kapitali poolt.

Noppeid ettevõtetest:

• Loodussõbralik ja madala energiatarbega fraktsioneerimine: https://www.lixea.co/technology
• Roheline kütuse ja energia tootmine:  https://www.biorefineryostrand.com/en/the-biorefinery/
• Tekstiili jäätmete ümbertöötlemine: https://ioncell.fi/
• Ka suured kontsernid tegelevad arendustööga. VALMET näide: https://www.valmet.com/insights/articles/biofuels-and-biomaterials/biotrac-the-path-to-a-fossil-free-future/
• Tselluloosi nano-fiiber tehnoloogiad (sama, mis Eestis VKG arendab). Hea ettekanne DAIO Paper Co: https://www.daio-paper.co.jp/en/development/cnf/
• Väetiste tootmine KRAFt meetodi jääkmudast, mis on ka Eestis probleemiks: https://omiaagribusinessdg.com/