Metrosert käivitas rakendusuuringute keskuse juures nõukojad, mis tagavad erapooletu ja laiapõhjalise ekspertteadmise viies rakendusuuringute võtmevaldkonnas.  

Foto: Metroserdi rakendusuuringute keskuse avasündmus 8.05.2024.

 „Viis nõukoda toimivad ja toimetavad dünaamilises koostöös, koondades juhtivaid eksperte akadeemiast, tööstusest ja avalikust sektorist,“ sõnas Metroserdi rakendusuuringute keskuse juht Indrek Tulp. „Nõukodade missiooniks on anda hindamatuid ekspertteadmisi ja suuniseid meie teadus- ja arendustegevuse algatuste jaoks, tagades, et meie projektid püsivad tehnoloogia esirinnas ja vastavad tööstuse vajadustele.“  

Tulbi sõnul tagavad nõuandvad kojad tänu oma liikmetele selle, et igas valdkonnas on kasutusel mitmekülgseid vaatenurgad ja sügav erialane kompetents. „Metroserdi eesmärk on edendada tulevikku vaatavaid lahendusi ja toetada valdkondade vahelist koostööd. Kaasates mõttejuhte erinevatest valdkondadest, sealhulgas avalikust sektorist, tööstusest ja teadusest, püüame lahendada keerulisi probleeme ning kujundada Eesti innovatsioonimaastikku nendes läbimurdelistes tehnoloogiates,“ lisas Tulp.  

Metroserdi rakendusuuringute keskus toetab Eesti ettevõtteid nende tehnoloogilistes väljakutsetes,  pakkudes taristut, ekspertteadmist ja võrgustikku viies valdkonnas: biorafineerimine, terviseandmed, droonitehnoloogiad, vesinikutehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid.  

 AS Metrosert on Eesti metroloogia keskasutus ja rakendusuuringute keskus, mis pakub metroloogia, sertifitseerimise ning uurimis- ja arendusteenuseid. Metrosert on sild ettevõtete ja teaduse vahel, juba aastast 1919.  

Kommenteerivad Metroserdi rakendusuuringute keskuse nõukodade liikmed: 

“Meie võimalus jõuda maailma tippu” 

Mart Loog, Tartu Ülikooli bioinseneeria instituudi direktor, molekulaarse süsteemibioloogia professor, Metroserdi biorafineerimise valdkonna nõukoja liige: 

„Euroopa jääb peamistes uutes tehnoloogiates USA-le ja Hiinale juba lootusetult alla, aga on üks valdkond, milles on Euroopal šanss – see on valkude fermentatsiooni abil tootmine. Ehk on paljudele üllatuseks, et vastavalt hiljutisele Good Food Institute Europe hinnangule asub Euroopas peaaegu 50% maailma fermentatsioon-valgu tootmismahu võimekust. Siin aga peab arvestama ka sellega, et lihavalgu ja selle fermentatsioon-valguliste asendajate globaalne turg kahekordistub aastaks 2050. Eestil on fermentatsiooni valdkonnas tugev kompetents kõigis kolmes teadusülikoolis kui ka ettevõtlus- ja tööstusvõimekus (TF-TAK, Lallemand). Soomlased, kellega koostöö RUKil kenasti edeneb, on selles suunas üliaktiivsed. Siin peitub Euroopa šanss konkurentsis võita USAd ja Hiinat. Kui tekib euroopaülene võrgustik ja kriitiline mass kohalikku teaduskompetentsi, on ka Eestil võimalus jõuda sellega tööstusharuga maailma tippu. Biorafineerimise piloottehas on kahtlemata ettenägelik ja vajalik samm Eestile ja tähtis on just ülikoolide ja tööstuse teadus-ekspertide panus ja kaasamine nende arengutega seotud nõukodades, sest liha fermentatsioon-valguga asendamine ei käi lihtsa sõrmenipsuga – selleks on vaja tõsist rakendusteaduslikku tööd ja RUK ju selleks ellu kutsutigi.“ 

“Rakendusuuringud aitavad täita tühimiku Eesti vesinikutehnoloogias” 

Rainer Küngas, Stargate Hydrogen’i tehnoloogiajuht, Metroserdi vesiniku valdkonna nõukoja liige:  

„Kui me vaatame neid kohustusi, mis Eesti riik on võtnud seoses rohepöörde eesmärkidega, siis tänase seisuga tähendab see, et me peame väga suurtes kogustes tehnoloogiat Eestisse sisse ostma. Aga see ei pea tegelikult sugugi nii olema. Eestis on terve rida tärkavaid ja kiiresti arenevaid vesinikutehnoloogia ettevõtteid, kes saaksid osa vajaminevast tehnoloogiast tarnida ja isegi muuta Eesti vesinikutehnoloogiat importivast riigist vesinikutehnoloogiat eksportivaks riigiks. Vesinikutehnoloogiate arendusprotsessi väga oluliseks osaks on toodete põhjalik testimine töötingimustel, et tagada nende töökindlus ja ohutus. Just selles valdkonnas on Metroserdi juurde rajatud rakendusuuringute keskusel Eestis võtmeroll mängida. 

Tahaksin välja tuua, et vesiniku nõukotta kuulub lisaks Eesti ekspertidele ka USA National Academy of Engineering liige ja väga tunnustatud rakendusteadlane Dr. Subhash Singhal. Nõukoja väga esinduslik koosseis näitab, et vesinikualaste rakendusuuringute teema on Eesti ettevõtetele ja teadlastele väga oluline ning et loodud rakendusuuringute keskus täidab olulise tühimiku, mis meie piirkonnas praegu selles valdkonnas valitseb.“ 

“Tulemused sünnivad vaid ühises sünergias”

Jaan Tamm, Lennundusklastri juht, Metroserdi droonitehnoloogiate valdkonna nõukoja liige:
„Keegi ei kahtle, et Eestis on arvukalt andekaid ettevõtjaid, insenere ja teadlasi, kes meie kiirelt digitaliseeruva ühiskonna võimalusi kasutades on suutelised uute tehnoloogiate rakendamisel, sh mehitamata õhusõidukite arendamisel ja kasutamisel rahvusvahelises mõõtmes tähelepanuväärseid tulemusi saavutama. Loodava keskusele on suureks väljakutseks olemasoleva potentsiaali rakendamine – erinevate huvigruppide, ekspertide ja spetsialistide koostöö korraldamine ja arenduskeskuse mehitamine selliselt, et tulemuseks oleks äriliselt tasuvad teenused partneritele, klientidele ning sünergia uute tehnoloogiliste lahenduste industrialiseerimiseks. 

Seejuures on vaja lahendada rida kaasnevaid küsimusi – kuidas korraldada äriühingu koosseisus tegutseva arenduskeskuse teenustelele piisav nõudlus ja äriline tasuvus, väärtuslikke ideid koondades tagada partner-ettevõtete intellektuaalomandi kaitse või targalt maandada alustava organisatsiooni käivitamisega kaasnevad riskid.   

On suur tunnustus osaleda selle loodava organisatsiooni nõukojas, aga teiselt poolt ka vastutus ja kohustus oma teadmiste ja kogemuste piires kaasa aidata selle tegevuse käivitamisele.“ 

“Terviseandmetel pole väärtust, kui neid ei kasutata”

Kristiina Sepp, EASi ja KredExi ühendasutuse tervisetehnoloogiad ja  -teenused fookusvaldkonnajuht, Metroserdi terviseandmete nõukoja liige: 

„Terviseandmetel pole väärtust, kui neid ei kasutata (kuni 97% terviseandmetest ei kasutata).  Rakendusuuringud terviseandmete valdkonnas on Eestile olulised, kuna aitavad tõsta tervishoiuteenuste kvaliteeti, toetavad valdkondlikku innovatsiooni ja inimest kaasavaid tervisetehnoloogiate arendamist ning majanduskasvu. Nõukotta on kaasatud oma valdkonna tipud, ettevõtjad ja teadlased, kes toovad kaasa vajaliku ekspertiisi ja kogemusi, mis aitavad luua rakendusuuringute keskusel tervisetehnoloogia ettevõtetele vajalikke teenuseid, et parandada tervisetehnoloogia ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet ning osatähtsuse kasvu Eesti majanduses.“