Metroserdi rakendusuuringute keskuse terviseandmete üksuse andmeteadlane Javier Fernandez ütleb, et tal ei ole ühte kodumaad. Tal on neid kolm: Saksamaa, Tšiili ja Eesti. Iga riik on teda moel või teisel mõjutanud ning pakkunud ka põnevaid võimalusi kujundada andmetest vundamenti kaalukatele otsustele.
Täna töötab ta Metroserdis terviseandmetega, valdkonnas, kus tema sõnul ei ole enam tegu ainult mudelite ja mustritega, vaid väga otsese mõjuga inimeste elule. „Kui sa töötad andmetega, mis aitavad ennetada haigusi, parandada inimeste tervist ja pikendada eluiga, siis see tundub kuidagi päris ja tähendusrikas,“ ütleb ta.
Matemaatikast maagilisse andmemaailma
Javier sündis Saksamaal, aga kasvas üles Tšiilis, Santiagos, üle seitsme miljoni elanikuga suurlinnas. Ta käis saksakeelses koolis ning tema Ida-Saksamaalt pärit emal oli väga distsiplineeritud ja tulemusele orienteeritud suhtumine haridusse.
„Mul oli üks ülesanne – saada koolis hästi hakkama. See ei valmistanud õnneks mulle ka raskusi ja mul kujunes eriliselt suur armastus matemaatika ja füüsika vastu,“ räägib ta.
Ülikooli astudes valis ta erialaks tööstusinseneeria, mis oli ideaalne sulam matemaatikast, programmeerimisest ja süsteemsest mõtlemisest. Need valdkonnad kujunesid kiiresti tema mugavustsooniks, millele tugineb tänaseni oma töös andmeteadlasena.
Javieri jaoks on andmeanalüüs kütkestav sellepärast, et seal on korraga nii loogikat kui ka midagi, mida on vahel raske seletada. „See on nagu närvivõrgustik – väga keeruline süsteem, mis miskipärast töötab. Sul võib olla hunnik segast andmestikku, aga sealt hakkab muster välja joonistuma ja ühtäkki tekib arusaamine. Selles on omajagu maagiat.“
Teine ja sama oluline osa on tema jaoks visuaalne pool ehk see, kuidas andmeid esitada on võimalik. „Andmeteadlased suudavad teha miljoni reaga tabelist pildi, mis teeb mõtte selgeks,“ kirjeldab ta. „Mõni teeb väga koledaid pilte, aga head andmeteadlased teevad väga ilusaid pilte, sisuliselt kunsti, mis räägivad lugusid. See on oskus ja omamoodi looming.“
Andmed viivad tarkade otsusteni
Javier on oma „loo kujundamise“ oskusi lihvinud erinevates sektorites. Pärast ülikooli alustas ta tööd lennunduses, LATAM Airlines’is, kus tema ülesanne oli analüüsida lennuliine ja aidata otsustada, kuhu ja millal tasub uusi lende lisada.
„Me vaatasime, kas ja kuhu oleks mõistlik uusi lende lisada. Kõik lennud on omavahel seotud ning pead otsuse langetamiseks analüüsima nõudlust, jätkulendude graafikuid, hooajalisust, konkurentsi – kes lendab, millal ja kui palju, milliste kampaaniate toel. See oli väga huvitav kogemus, mis tõestas samas, et kõike ei saa alati andmetega formaliseerida. Vahel tuleb ikka langetada otsuseid kõhutunde põhjal.“
Saksamaale kolides töötas ta suures kaevandusettevõttes ja seejärel liikus kindlustussektorisse, kus modelleeris ilmainfo põhjal kindlustusriske.
„Oletame, et põllumees kasvatab avokaadosid ja tal on kriitilised kuud, kus ta vajab hädasti vihma. Kui vihma ei tule, siis saak ikaldub. Ta vajab selle võimaliku kahju vastu kindlustuskaitset. Et teada, kui suur on risk ja kui palju selle katmise hind kindlustaja jaoks olema peaks, analüüsisin ma satelliitandmeid – kui palju on kasvõi viimase 40 aasta jooksul sel perioodil sellel maalapil sadanud,“ selgitab ta.
Võimalused ja vastutus
Metroserdis töötab Javier terviseandmetega ja see on tema jaoks senisest väga erinev kogemus.
„Kui sa modelleerid ilma, siis see on huvitav. Aga kui sa tegeled näiteks diabeedi ennetamisega, siis sa päriselt aitad inimesi. See on väga tugev motivaator, aga see nõuab minult ka uude valdkonda oluliselt põhjalikumat sisselugemist. Mul ei ole meditsiinilist tausta ja iga projekt algab õppimisest – teadusartiklid, varasemad uuringud, kontekst. Sa ei saa lihtsalt andmeid analüüsida, kui sa ei saa aru, mida need tähendavad.“
Samas rõhutab ta, et terviseandmete kasutamine ei ole kunagi ainult tehniline küsimus. „Terviseandmetega peab olema väga ettevaatlik – sul peab olema väga rangelt kontrollitud meetod terviseandmete kasutamiseks, andmed peavad olema anonümiseeritud, et poleks võimalik viia andmeid kokku isikutega. Süsteem peab olema usaldusväärne ja eetiline.“
Tema sõnul on suur osa tööst ka süsteemi enda arendamine – kuidas teha nii, et olemasolevad andmed oleksid teiseseks analüüsiks paremini kasutatavad. „Töö selle nimel käib iga päev,“ kinnitab ta.
Teadus, mis peab päriselt toimima
Metroserdi terviseandmete üksuse fookuses on ühelt poolt teadustöö, kus andmete abil luuakse uusi teadmisi, ja teiselt poolt praktilised lahendused, mis aitavad süsteemidel paremini toimida. „Me ei tee teadust lihtsalt teaduse pärast,“ ütleb ta. „Me kasutame andmeid, et vastata konkreetsetele küsimustele.“
Näiteks võib see tähendada, et otsitakse tõenduspõhiseid vastuseid sellele, kuidas parandada laste liikumisharjumusi või millised tegurid viivad ülekaaluni. Samas on üksus arendanud ka ennustavaid mudeleid ja tarkvaralahendusi – näiteks haiglatele tööriista, mis aitavad arstide ja õdede tööd paremini planeerida.
„See võib tunduda nagu health-tech startup,“ ütleb ta. „Aga me kindlasti ei konkureeri nendega, me pigem aitame tehnoloogiaarendajatel ületada teaduse ja ettevõtluse vahelist silda ja vältida sagedasi pudelikaelu, et suurendada nende õnnestumise võimalusi.“
Tema sõnul on terviseandmete üksusel Eestis väga suur äriperspektiiv, sest Eesti on väga arenenud digiriik, kus terviseandmeid on süsteemselt kogutud. „Saksamaaga võrreldes on see tohutu erinevus. Seal on andmed killustunud ja raskesti ligipääsetavad. Eestis on võimalik neid teiseseks analüüsiks reaalselt kasutada, et midagi paremaks teha.“
Töö ja eraelu tasakaal
Javieri igapäev möödub vaheldumisi süvenemise ja suhtluse vahel – osa ajast kulub uutesse teemadesse sisse elamisele, teadusartiklite ja varasema koodi lugemisele, osa programmeerimisele ning osa klientidega suhtlemisele, et hoida tööd arusaadava ja suunatuna. Just see mitmekesisus ja võimalus ise oma tööd kujundada on üks põhjuseid, miks talle Metroserdis meeldib.
„Võrreldes suurte rahvusvaheliste organisatsioonidega on siin rohkem paindlikkust, vabadust ja ruumi kaasa mõelda, samas on olemas toetav töökeskkond ja kõik vajalikud kaasaegsed mugavused. Eriti meeldib mulle aga see, et saan teha oma tööd ka distantsilt – kuna elan Türil, siis on see paindlikkus minu jaoks väga väärtuslik.“
Kuigi Metroserdi tänane kiire kasvu faas võib paljudele kõlada nagu lugematu hulk töötunde ja üle jõu käiv töötempo, siis Javieri kinnitusel see nii ei ole. Tema sõnul võimaldab töö Metroserdis tal just hoida head töö ja eraelu vahelist tasakaalu. „Mul on abikaasa, kaks poega ja tütar, ma tahan veeta oma vaba aja nendega,“ ütleb ta. „Ma ei vaheta seda töö vastu.“
Ta toob siinkohal võrdluse ka Saksamaaga, kus pidevat ületundide tegemist ei peeta sugugi edukuse näitajaks. „Seal pigem öeldakse, et kui sa teed koguaeg liiga palju tööd, siis äkki sa lihtsalt ei ole piisavalt efektiivne,“ räägib ta. „Kui inimesed on puhanud ja neil on elu tasakaalus, siis on nad ka parema vaimse ja füüsilise tervisega ja nad teevad paremat tööd,“ leiab Javier.
Kultuuride segunemine
See mõtteviis ei ole Javieri jaoks tekkinud tühjalt kohalt, sest elu Tšiilis, Saksamaal ja nüüd Eestis on andnud talle üsna selge võrdlusmomendi, kui erinevalt inimesed ellu suhtuvad ja omavahel suhtlevad.
„Ladina-ameeriklased on väga avatud ja jutukad. Vaikus on pigem ebamugav – seda peab täitma,“ kirjeldab ta. „Eestis on vastupidi. Vaikus on normaalne ja keegi ei tunne vajadust seda kohe täita.“
Ka esmakohtumised inimestega on tema sõnul väga erinevad. „Lõuna-Ameerikas tahad kohe head muljet jätta – tihe ja sügav silmside, tugev käepigistus, võib-olla isegi kallistus. Siin on inimesed alguses palju reserveeritumad.“
Ta meenutab, kuidas Eestisse tulles püüdis tema abikaasa seda erinevust tasakaalustada. „Ta ütles mulle, et ma oleksin valmis selleks, et eestlased võivad tunduda külmad. Ja samal andis ta sõpradele korralduse olla tavalisest avatumad, et ma ei arvaks, et ma ei meeldi neile. Ja kui kohtusime, tundsin hoopis kohmetust sellest, kui ootamatult avatult mind vastu võeti,“ räägib ta.
Tänaseks on ta enda sõnul aru saanud, et eestlased on väga soojad inimesed, lihtsalt see tuleb välja alles siis, kui sa neid paremini tundma õpid. „Ma olen õppinud ka vaikust kõrgelt hindama.“
Täiesti uus kogemus oli tema jaoks eestlaste saunakultuur. „Esimene kord oli päris kummaline – istusin väikses palavas ruumis nelja alasti mehega ja rääkisime maailma asjadest. Tulime välja, käisin pesus, panin riidesse ja siis naine küsis: mida sa teed, sa lähed ju kohe tagasi, see ei käi nii!“
Nüüdseks on saun tema jaoks loomulik osa elust, miski, milleks on alati sobiv aeg – suvel, talvel, päeval, õhtul, lastega või ilma, peol või argiõhtul.
Eestis on hea elada
Javier elab Türil ja ütleb, et just see väikelinna looduslähedane keskkond on üks põhjus, miks Eesti talle nii hästi sobib. „Siin on ruumi, siin saab hingata. Siin on loodus, kus käia vaikust nautimas või jooksumaratoniks treenimas. See on väga hea ja turvaline koht elamiseks ja eriti laste kasvatamiseks. Eestis on ka väga hea haridussüsteem ja kiire digitaalne asjaajamine, see teeb elu palju mugavamaks, eriti täna, kui oleme oma maja ehitamas.“
Kultuuride erinevused ei ole tema jaoks takistus, vaid pigem midagi, mida ta oskab hinnata. „Ma tunnen end hästi kõigis kolmes riigis – Saksamaal, Tšiilis ja Eestis,“ ütleb ta. „Igal pool on midagi, mis mulle meeldib ja mis on saanud osaks minust.“
Ta tunnistab, et Eesti elust täielikult osa saamiseks on tal vaja veel selgeks õppida eesti keel. „Ma leian, et ainult nii saan ma tegelikult siinset kultuuri ja siinseid inimesi päriselt mõista,“ kinnitab ta.