Metroserdi juhatuse liige, füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu kirjutab Äripäeva essees, et säilitamaks oma edumaa digiriigina, peab Eesti tegema kiireid strateegilisi investeeringuid kvanttehnoloogia arendamisesse ja kompetentsi kasvatamisse, sest kaalul on nii küberturvalisus kui ka majanduslikud võimalused.
Eesti on saavutanud laialdase rahvusvahelise edu tänu oma digitaalsele riigisektorile ja tehnoloogiasektori ettenägelikkusele. See edu rajaneb praegustel, binaarsüsteemil töötavatel klassikalistel arvutitel. Kuid see ajastu on jõudmas oma piirideni: vajadus järjest suurema arvutusvõimsuse järele (näiteks tehisaru arenguks) põrkub klassikaliste arvutite füüsikaliste piirangutega energia, soojuse ja miniaturiseerimise osas.
Ekspertide hinnangul on lähenemas kvantarvutite ajastu, mis saabub tõenäoliselt 5–30 aasta jooksul. Kvantarvuti kasutab kvantmehaanika põhimõtteid ja suudab tänu kvantbittide võimele olla korraga mitmes olekus, saavutada teatud ülesannetes praeguste superarvutitega võrreldes kordades suurema arvutusvõimsuse.
Võimalused ja ohud
Kvantarvutite tulek toob kaasa suured eelised, näiteks võimaldades luua uusi materjale ja ravimeid tänu keemiliste reaktsioonide täpsele modelleerimisele, optimeerida tarneahelaid ja hinnata finantsriske senisest täpsemalt.
Samas tekitab see terava küberturvalisuse riski. Kvantarvuti on võimeline murdma tänapäevase krüptograafia võtmeid, mis seavad ohtu olulise informatsiooni, nagu pangatehingud, e-kirjad ja riigisaladused.
Kiire üleminek on möödapääsmatu
Eestil on vaja kohe teha kaks strateegilist sammu: esiteks tuleb liikuda kvantkindla krüptograafia (postkvantkrüptograafia) suunas, olles nende murdmatute krüpteerimistehnoloogiate kiire rakendaja. Teiseks on möödapääsmatu suurendada teadus- ja tehnoloogilist võimekust. See tähendab investeerimist teadusprogrammidesse, mis ühendavad füüsika, matemaatika, informaatika ja küberjulgeoleku, et kasvatada vajalik teadlaste ja inseneride põlvkond.
Kuigi kvanttehnoloogia arendused, nagu Metroserdi osalemine EuroQCI kvantsidetaristu projektis, on juba käimas, sõltub Eesti tulevik sellest, kas riik teeb praegu otsuse asuda eestvedaja või järeljooksja kohale.
Täismahus esseed loe Äripäevas.