Ukraina sõda on viinud droonid nišitoodetest strateegiliseks võimekuseks. Selle muutusega kaasas käimiseks on Metroserdi rakendusuuringute keskus loonud platvormi, mis toetab Põhja- ja Baltimaade ettevõtteid droonide ning nendega seotud tehnoloogiate arendamisel.
Põhja- ja Baltimaade piirkond keskendub üha enam julgeolekualasele koostööle, mida näitavad muuhulgas algatused nagu „Droonimüür“ (Drone Wall). Tegemist on koordineeritud virtuaalse kaitsevõrgustikuga, mida arendavad Euroopa idapiiri riigid, sealhulgas Soome ja Baltimaad.
„Toetame igati Droonimüüri algatust. Oleme pidevas suhtluses oma partneritega, näiteks Soome tehnoloogiauuringute keskusega VTT, et arutada, kuidas oma piire paremini kaitsta,“ ütleb Rainer Kivimäe, Metroserdi droonitehnoloogia üksuse juht.
Metrosert on 1919. aastal asutatud Eesti riigiettevõte. 2024. aasta jaanuaris loodi Metroserdi juurde droonitehnoloogia üksus, mis pakub Põhja ja Balti piirkonna ettevõtetele testimis- ja teadustöö võimekust. Metroserdi testimiskeskuses mõõdetakse droonide ja nende komponentide töökindlust, vastupidavust ja jõudlust.
„Eestis on palju edukaid ja võimekaid droonisektori ettevõtteid. Pärast sõja puhkemist Ukrainas sai selgeks, et peame toetama nii neid kui ka Eesti kaitsevaldkonda laiemalt.“
Piirkondliku Koostöö tugevdamine
- Lisaks Droonimüürile allkirjastasid Soome, Rootsi, Norra ja Taani 2025. aasta oktoobris tehnilise kokkuleppe, et valmistada ette mehitamata õhusõidukite süsteemide ja nendega seotud tehnoloogiate ühishankeid. Samuti tihendavad neli Põhjamaade Investeerimispanga (NIB) liikmesriiki koostööd teadus- ja arendustegevuse, väljaõppe ning infovahetuse vallas.
- Paralleelselt viiakse läbi ka ühised mikrodroonide hanked NATO toetus- ja hankeagentuuri (NSPA) partnerluse kaudu ning minidroonide hanked Taani kaitseministeeriumi raamlepingute alusel.
Allikas: Soome valitsus
Droonitehnoloogia üksusel on hetkel kasutuses viis laborit, millele lisandub 2026. aasta esimese poolaasta jooksul veel kaks.
„Tehnoloogiaarendaja ei pea minema põhjapoolusele, et näha, kuidas toode peab vastu ekstreemsele külmale – ta võib tulla meie juurde,“ toob Kivimäe lihtsa näite, kui siseneme Tallinna äärelinnas asuvasse suurde testhalli, kus asuvad laborid.
Esimesena peatume tolmulaboris, kus hinnatakse toodete tolmukindlust. Näiteks peavad õhus liikuvad droonid taluma tuulega kanduvat tolmu, mistõttu on oluline mõista, kui töökindlad nad sellistes tingimustes on.
Järgmine peatus on korrosioonilabor. Siin hindatakse toodete vastupidavust soolase vee või niiskuse põhjustatud korrosioonile. Teatavasti ei tegutse droonid ainult õhus – testimist vajavad ka mehitamata maismaa- ja meresõidukid.
„Sõjalaevad võivad veeta aastaid soolases vees. Siin laboris näeme, kas materjalid nagu näiteks värvitud alumiinium, on viie aasta pärast endiselt heas seisukorras või mitte.“
Soolataset saab vastavalt planeeritud asukohale reguleerida. Temperatuur võib tõusta kuni 60 kraadini ning üks test võib kesta kuni 90 päeva.
Edasi liigume kliimalaborisse, kus testitakse parajasti ühe kliendi toodet. Ekraan näitab temperatuuri –29,7 kraadi. Kamber võimaldab hinnata toote töökindlust ja jõudlust erinevates temperatuuri- ja niiskustingimustes, kusjuures temperatuur võib olla vahemikus –70 kuni +180 kraadi.
Kivimäe sõnul on kliimakatsetused Põhja- ja Baltimaade piirkonnas eriti olulised, kuna siinne kliima erineb oluliselt ülejäänud Euroopast.
„Saame kambris läbi viia tsüklilisi teste, kus toodet katsetatakse 500–600 korda erinevates tingimustes. Näeme, kuidas see peab vastu kiirele kuumenemisele või jahtumisele ning kas komponentidesse tekivad praod.“
Samas ruumis kliimakambriga asub rõhulabor, kus simuleeritakse kõrglennutingimusi. See näitab, kuidas toode toimib madala rõhuga keskkonnas, mis on eriti oluline õhudroonide puhul. Kambris saab simuleerida kõrgust kuni 30,5 kilomeetrit temperatuurivahemikus –70 kuni +120 kraadini.
Tootearenduse varajases faasis kasutatakse güroskoopi, millega testitakse stabiilsust, mõõdetakse nurkkiirust ja optimeeritakse lennuomadusi. Sellega hinnatakse ka droonide mürataset, mis on eriti oluline sõjaliseks otstarbeks mõeldud droonide puhul. Tulevikus on plaanis viia stend suuremasse sissesõidetavasse kliimakambrisse, mis peaks alustama tööd 2027. aastal.
Lähikuudel lisanduvad veel vibratsiooni testimise süsteemi ja HALT/HASS-labor (kiirendatud eluea ja koormuse testid), mis võimaldavad kombineerida temperatuurimuutuste, niiskuse ja vibratsiooni mõju.
Kivimäe rõhutab, et lisaks laboritele tegutsevad üksuses ka tugevad teadustöö rühmad, mis keskenduvad kolmele valdkonnale: mehitamata lennundus, side ja navigatsioon ning lennufüüsika.
„Meie testimine on täpselt nii tugev, kui on selle taga olev teadustöö.“
Võimalused tsiviilvaldkonnas
Umbes 92% Metroserdi klientidest on kaitsesektori ettevõtted, riigiasutused ja teadusasutused, peamiselt Põhja- ja Baltimaadest.
Mitmed meie kliendid arendavad droonidega tihedalt seotud alamsüsteeme, nagu kaameraid ja muid seiresüsteeme. On väga oluline veenduda, et need kaamerad töötavad erinevates keskkondades, eriti kui neid kasutatakse näiteks merepiirivalveks mehitamata alustel.
Kuigi enamik kliente keskendub militaardroonidele, kaalutakse üha enam ka kahese kasutuse (dual-use) võimalusi.
„Tsiviilpoolel näeme juba huvitavaid arenguid pakiveos, nii õhus kui ka maismaal,“ ütleb Kivimäe.
Kohanemine pidevate väliste häiringutega
2027. aastal plaanib Metrosert kolida oma laborid suurematesse ruumidesse praeguse asukoha lähedal. Sinna rajatakse ka EMC-labor (elektromagnetiline ühilduvus) ja sissesõidetav kliimalabor.
EMC-laboris testitakse, kuidas erinevad juhtimissüsteemid üksteist mõjutavad ning kui hästi seadmed taluvad väliseid häiringuid.
„Oluline on meeles pidada, et välised häiringud mõjutavad Põhja- ja Baltimaade piirkonda pidevalt, see pole vaid konfliktipiirkondades esinev nähtus.“
Lisaks saab seal hinnata, kui hästi radarid lennuobjekti tuvastavad.
„Aitame tagada, et meie piirkonna radarid tuvastaksid tõhusalt kõiki droone. Aga uurime ka, milliste meetoditega muuta oma droonid vähem nähtavaks, näiteks materjalide või värvide abil. Sisuliselt on see kahepoolne mäng: kuidas droone paremini näha ja samal ajal neid ka nähtamatuks teha.”
Sissesõidetav kliimalabori avar pind võimaldab testida suuri masinaid ja mitut süsteemi samaaegselt kontrollitud temperatuuri ja niiskuse tingimustes. Põhjamaades on hädavajalik mõista, kui hästi meie sõjaväeveokid erinevates keskkonnatingimustes toimivad. See teadmine on kriitiline nii tootearenduse kui ka elutsükli haldamise seisukohalt.
„Seal saame hinnata, kuidas suured sõidukid ja varustusega inimesed erinevates tingimustes vastu peavad. Näiteks, kuidas toimivad nende sidekanalid ja navigaatorid?“
Tulevikus on Metroserdil plaanis avada ka välitestiala droonide katsetamiseks reaalses keskkonnas.
Ebakindlatel aegadel on ülioluline pakkuda terviklikku testimistsüklit – alates esimestest prototüüpidest kuni välitestelendudeni. See on hädavajalik mitte ainult Eesti ettevõtetele ja riigile, vaid kogu Põhja- ja Baltimaade piirkonna jaoks.
„Meie põhieesmärk on aidata oma klientidel jõuda järgmisele tasemele.
Droonivaldkonnas tähendab see sageli inimelude säästmist.“
Artikli autor on Põhjamaade Investeerimispank (NIB).
2026. aasta veebruaris finantseeris NIB Metroserdi droonitehnoloogia üksust 11,4 miljoni euro suuruse laenuga.
Loe rohkem allolevast artiklist: