Kuidas toita kasvavat maailma rahvastikku, vähendada kasvuhoonegaase ja leida alternatiive fossiilsetele materjalidele? Vastuseid otsitakse üle maailma ning ka Eestis, kus Metroserdi rakendusuuringute keskus aitab teadusest sündinud ideid viia päriselus toimivateks lahendusteks.
Vikerraadio saates „Ökoskoop“ selgitas Metroserdi biorafineerimise üksuse juht Kaupo Reede, miks taimsete valkude arendamine on järgmiste aastakümnete üks olulisemaid väljakutseid. Rahvastik kasvab, viljakat põllumaad jääb vähemaks ja loomakasvatus annab üle viiendiku kasvuhoonegaasidest. Kui vähendame inimtoidus loomsete valkude osakaalu, aitab see korraga nii kliimat kui ka inimeste tervist.
Kaupo Reede. Foto: Priit Ennet / ERR
Taimsete valkude ja ressursside arendamine pakub korraga nii keskkonna- kui ka majanduskasu. Kui võrrelda toorainena piimapulbrit ja teravilja, siis piimapulber maksab umbes kaks eurot kilo, samal ajal kui teravili 20–30 senti. Tulemus on odavam ja tervislikum – tõeline võit-võit lahendus nii tootjale kui tarbijale.
Kliimamuutused kujundavad, mida ja kus kasvatada
Reede on Euroopa Komisjoni palvel vedanud muutuvates kliimatingimustes taimse valgu kasvatamise lahendustele keskendunud ühtse põllumajanduspoliitika võrgustiku töörühma alamtöörühma, mille eesmärgiks oli koostada nägemus teadmiste ja oskuste loomise ja jagamise tulevikust selles valdkonnas. Taimset biomassi on Euroopas küllaldaselt, aga küsimus on, milliseid kultuure ja kus kasvatada.
Kliimamuutused mõjutavad piirkondi väga erinevalt. Eestis on muutused isegi positiivsed – soojemad suved võimaldavad kasvatada kultuure, mis varem ei andnud saaki, näiteks maisi. Päevalillekasvatus, mis kümme aastat tagasi ei olnud Poolas majanduslikult tasuv, on viimase viie aasta jooksul muutunud tulusaks äriks. Lõuna-Euroopas on pilt vastupidine: liigne kuumus ja põuaperioodid sunnivad seniseid kultuure ümber hindama.
Väärtusahel peab olema algusest kaasas
Reede rõhutas, et arendustegevus ei saa piirduda ainult labori või katsepõlluga. Uute toodete loomisel tuleb kohe alguses kaasata kogu väärtusahel: põllumees, töötleja, jaekaubandus ja teadlased. Kui kõik osapooled on arendustöös algusest peale koos, on riskid väiksemad ja tulemused turukõlbulikumad.
„Kui põllumees juba enne külvi teab, et tema kasvatatud saak läheb kindlasse tootmisesse ja sellel on turul ostja olemas, on kogu arenduse riskid väiksemad,“ selgitas Reede.
Metroserdi roll
Metrosert juhib Eestis taimsete valkude innovatsiooniklastrit, kus on juba valminud turul toimivad tooted: Tere Deary taimsed tooted ja Tormi herne- ja kaeravalgust valminud lihavabad tooted. Koostöös TFTAKi, BioCC, TalTechi, Maaülikooli ja Tartu Ülikooliga otsitakse üha uusi taimsetel valkudel põhinevaid lahendusi. Metrosert valmistab ette skaleerimisplatvormi, mis aitab laborites saavutatud prototüübid viia tööstusesse ja lõpuks poelettidele.
„Eestis on loodud väga head eeldused toiduinnovatsiooniks. Eestis on toiduarenduse ja toidutööstuse arendustöödel pikk traditsioon ning tegijaid on palju. Selleks, et jõud ei killustuks, on loodud teadustaristu võrgustik TOIT, kuhu on kaasatud ülikoolid, Metrosert, TFTAK ja BioCC. Võrgustiku eesmärk on vältida dubleerimist – mitte igas laboris ei pea olema samad seadmed, vaid pigem peab olema selge, kes millele keskendub. Nii saavad teadlased fokusseerida oma tugevustele ja teha vajadusel koostööd, mis tagab kokkuvõttes tugevama ja tulemuslikuma arendustegevuse,” sõnas Reede.
Järgmise 10–15 aasta jooksul suureneb Metroserdi esindaja hinnangul just loomset ja taimset toitu kombineerivate segutoodete osakaal. See tähendab tarbijale tervislikumat ja mitmekesisemat toitu, tootjale väiksemaid riske ning ühiskonnale väiksemat keskkonnajalajälge. Sama trendi võib oodata ka bioplastide ja biomeditsiini arengus ning kindlasti lisandub ka uusi suundi, kus taimsed valgud alternatiivi pakuvad.
„Efektiivsusel on alati piir, aga tarkadel ja uutel tehnoloogiatel pole lage ees,“ võttis Reede kokku taimsete valkude arenguperspektiivid.
Kuula Ökoskoobi saadet Vikerraadio kodulehel