Sel suvel on Metroserdis praktikal koguni 10 noort teadushuvilist. Meil on suur rõõm tervitada praktikantide seas tudengeid nii Eesti kui ka välismaa kõrgkoolidest – esindatud on näiteks TalTech, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Polütehnikum ja Imperial College London. Valdkonnad ulatuvad inseneeriast ja informaatikast kuni füüsika, matemaatika ja materjaliteaduseni. Selline mitmekesisus loob väärtusliku pinnase teadmiste vahetuseks ja inspireerivaks koostööks.
Nüüd on aeg tutvustada ühte meie põnevat praktikanti – Hendrik Jakobson, kes õpib Inglismaal Imperial College Londonis materjaliteadust ning teeb suvise praktika raames uurimistööd Metroserdi Teadus- ja Arendusdivisjoni optika laboris, keskendudes üksikute footonite allikate testimisele.
Uurisime temalt, kuidas ta siia sattus ja mida ta seni kogenud on.
Räägi natuke endast – kust sa tuled ja mida õpid?
Õpin bakalaureusetasandil materjaliteadust Londonis, Imperial College’is. Suveks tulin Eestisse perele külla, aga kuna ainult logelemine pole päris minu stiil, otsustasin otsida midagi asjalikku, mida siin veedetud ajaga peale hakata. Nii sattusingi Metroserti praktikale.
Millega sa vabal ajal tegeled? On sul hobisid?
Ronimine on üks mu peamisi hobisid – see hoiab nii keha kui vaimu aktiivsena. Viimasel ajal üritan ka rohkem lugeda. Keskkoolis lugesin palju, aga ülikoolis on see veidi soiku jäänud. Lisaks on mul kolm väikest õde-venda, kelle eest hoolitsemine võtab oma osa vabast ajast – seega mu hobid käivad üsna hooti.
On sul mõni lemmikraamat, mida soovitaksid ka teistele?
Kindlasti Terry Pratchetti looming – ükskõik milline raamat tema repertuaarist. Need on lihtsad, humoorikad, nutikad ja teemade poolest väga mitmekesised. Igaüks leiab midagi enda jaoks.
Kuidas sa Metroserdist üldse teada said ja miks otsustasid siia praktikale tulla?
Otsisin internetist praktikavõimalusi ja sattusin Metroserdi praktikakuulutuse peale. Suurt valikut ei olnud, aga see tundus ka kõige huvitavam variant – ja olen väga rahul.
Kuidas tekkis huvi kvantoptika ja footonite uurimise vastu?
Kvantoptika pakuti välja kui üks sobivamaid teemasid minu taustaga. See ei olnud valdkond, millega varem kokku oleksin puutunud, aga huvi tekkis üsna kiiresti – see on midagi uut ja teistsugust.
Millega sa praktika käigus täpsemalt tegeled?
Praegu tegelen kahe paralleelse ülesandega. Esiteks uurin uusi üksikute footonite allikaid – eesmärk on leida lahendus, mis toodaks võimalikult stabiilse ja selge üksiku footoni voo. Selleks kasutatakse teemante, millel on väga huvitav alastruktuur. Uurin, kuidas neid mikroskoobiklaasile asetada ja mikroskoobi all laseriga uurida.
Teiseks on mul teoreetilisem projekt, mis puudutab erinevate fotodetektorite, näiteks indium-gallium-arseeni (InGaAs) või räni detektorite omadusi. Modelleerin, kuidas valgus neis käitub – kui palju peegeldub, kui palju neeldub, millised on kaod. Selle jaoks loen taustamaterjali ja kirjutan ka lihtsamat koodi, mis aitaks arvutusi teha.
Miks see teema sinu arvates oluline või põnev on?
See on teadusarendus oma puhtal kujul – püüad millestki seni mõistmatust aru saada. See on vahepeal frustreeriv ja väsitav, aga samas äärmiselt rahuldustpakkuv.
Oled sa juba jõudnud laboris midagi katsetada? Mis on seni olnud kõige huvitavam või üllatavam kogemus?
Jah, olen saanud reaalselt seadmetega töötada, nende ülespanekut planeerida ja mõtestada, kuidas üksikute footonite allikaid testida. Kõige üllatavam ongi olnud, kui palju usaldust mulle praktika käigus antakse – see pole ainult kõrvalt vaatamine, vaid aktiivne osalemine ja kaasa mõtlemine.
Milline on olnud koostöö Metroserdi teadus- ja arendusmeeskonnaga?
Väga toetav. Saab vabalt suhelda ja küsimusi küsida. Mind usaldatakse, mis on väga motiveeriv. Kui vaja, saan alati abi, aga eeldatakse ka iseseisvat mõtlemist.
Mida loodad sellest praktikast kaasa võtta?
Tulin siia selleks, et saada paremat arusaama Eesti teadusarendusest – kuidas see päriselt välja näeb ja millised on võimalused. Samuti olen saanud kätt harjutada kvantoptika ja programmeerimisega – just programmeerimine oli koolis üks mu nõrgemaid kohti, aga siin on see vältimatu ja olen arenenud rohkem, kui oskasin oodata.
Kuhu sooviksid tulevikus edasi liikuda – teadusesse, tööstusesse, doktorantuuri?
Kindlasti jätkan magistriõppes – mul on integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe. Edasine sõltub paljuski sellest, mida kogemused näitavad. Tõenäoliselt mitte teadlaseks klassikalises mõttes, aga sooviksin töötada kusagil teadusarenduses või innovatsiooni poolel – kus saab vaheldusrikkaid projekte teha ja uusi lahendusi otsida.
Kui peaksid oma Metroserdi kogemust kirjeldama kolme sõnaga, siis millised need oleksid?
Huvitav, hirmutav, rahuldustpakkuv.
Mida ütleksid järgmisele praktikandile, kes Metroserti kandideerib?
Kui alguses tundub, et ei saa aru – ära kohe loobu. Proovi kõigepealt ise ja kui ikka ei saa, siis otsi abi. Aga just see iseseisev proovimine aitab kõige rohkem õppida ja areneda.
Loe rohkem, kuidas Metrosert järelkasvu toetab: