16. novembril 2018 Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsil toimunud uue rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi SI hääletuse järgselt avaldab metroloogiakogukond iga põhiühiku kohta lühikirjelduse. SI uued definitsioonid jõustusid 20. mail 2019, rahvusvahelisel metroloogiapäeval. Käesoleva teksti kokkupanekul on kasutatud EURAMET’i poolt levitatavat ja vabalt kasutatavat teemakohast materjali, mille koostamisel on vabatahtlikkuse alusel osalenud metroloogiainstituutide töötajad erinevatest riikidest ning mille eesmärgiks on avalikkuses tutvustada SI põhiühikuid, nende definitsioone ja uute definitsioonidega kaasnevaid võimalikke muudatusi. AS Metrosert Eesti metroloogia keskasutusena edastab materjali teile, head lugejad.
Varasemalt avaldatud artiklites oleme SI põhiühikutest tutvustanud pikkuse mõõtühikut, meetrit, valgustugevuse mõõtühikut, kandelat, elektrilise voolutugevuse mõõtühikut, amprit, ja temperatuuri mõõtühikut, kelvinit. Alljärgnevalt tulevad tutvustamisele ajavahemiku mõõtühik, sekund, ja ainehulga mõõtühik, mool.
Sekund
Iga-aastaselt keeratakse märtsi lõpus kella ja minnakse üle nn suveajale. Ehkki nutikad asjad muudavad oma ajanäitu iseseisvalt (on tulnud ette, et mõnel brändil ka aeg-ajalt mitte) tuleb ikka kindluse mõttes üle küsida “Mis kell on?”.
Inimkond on tuhandete aastate jooksul püüdnud aega mõõta. Väga pikka aega näitasid inimestele aja kulgu looduslikud nähtused, näiteks päeva ja öö vaheldumine, aastaaegade vaheldumine. Esimeseks tsivilisatsiooniks, kes kasutasid aja mõõtmiseks astronoomilisi vaatlusi, olid vanad egiptlased, kes püstitades päikesekellasid ja jälgides nende samba varju kulgu maapinnal, jagasid päeva osadeks. Aja mõõtmine oli tähtis ja päikesekella abil osutus see niivõrd levinuks, et valmistati ka kaasaskantavaid päikesekellasid ning isegi taskuversioone.