Teadaolevalt vanimad mõõteriistad Eestis on leitud Muhu linnuse maalinnast. Need on araabia päritolu kokkupandavad võrdõlgsed kaalud, mida kasutati keskmisel ja nooremal rauaajal (5.-13. sajand). Umbes samast ajajärgust arvatakse olevat ka eestlaste esmamainimine roomlaste ürikutes. Kaalude kasutamise põhjuseks peetakse müntide ja maksevahenditena kasutatud väärismetalli kaalumist aktiivsel suhtlemisel välismaa kaupmeestega.
Esimesed kirjalikud andmed Eestis kasutatavatest mõõtühikutest on pärit 13. sajandist. Nii võib Vana-Liivimaa ürikutekogus „Urkundenbuch“ kohata mõõtühikut „külimit“, mis aegade jooksul oli töövahendist mõõtühikuks muutunud.
Eesti territooriumi vallutamisega keskajal ja linnade tekkimisega võeti kasutusele ka uusi mõõtühikuid. Kuna igal linnal oli õigus kehtestada oma mõõtühikuid, siis tekkis palju eri väärtuse ja nimetusega ühikuid, milles oli keeruline orienteeruda. Juhtus ka seda, et erinevates linnades oli sama nimetuse, aga erineva väärtusega ühikuid (näiteks Põhja-Eestis kasutatud Tallinna vakamaa oli 0,18 ha ja Lõuna-Eestis kasutatud Riia vakamaa oli 0,37 ha).
Mõõtühikute väärtuste erinevus ja kauplemise õigsuse tagamine tingis vaekodade rajamise Eesti linnades. Tallinna uuem vaekoda, mille alusmüüri jäänused on veel praegugi näha, asus Raekoja platsil. Ka Narvas paiknes vaekoda raekoja lähedal. Tartu vaekoda asus raekoja esimesel korrusel. Rootsi ajal (1663. aastal) Kuressaarde rajatud vaekojas tegutseb tänapäeval pubi. Õiglase kauplemise tähtsus, õige mõõtmine ja kontrollmõõtevahendite (etalonide) kättesaadavusele on alati pööratud kõrgendatud tähelepanu, seepärast püstitati ka Eestis vaekojad kesklinna.
Käesoleva teksti koostamisel on kasutatud A. Varepi ja R. Miiliuse materjale.
Lisalugemist: Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Tallinna Raekoja platsil asunud Vaekoja lugu
Autor: Toomas Kübarsepp, AS Metrosert teadus-arendusdivisjoni juht