Mõõtmised Eestis 19. sajand – 20. sajandi algus
Jätkame rännakut metroloogia ja mõõtmiste ajaloos ning heidame pilgu sellele, mis toimus nendes valdkondades Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi alguses.
19. sajandil algas Eestis vene mõõtude laiem levik. Enam kasutatavaks muutusid sellised mõõdud nagu puud, nael, solotnik, verst, arssin ja setverk.
Ametlikult võeti Vene mõõdustik Eestis kasutusele 19. sajandi keskel, mil moodustati Peterburis ka esimene metroloogiaasutus – Mustermõõtude ja Kaalude Depoo, mille ülesandeks oli mõõtühikute etalonide säilitamine.
Mõõtevahendite õigsuse kindlustamine jäi kasutajate ülesandeks ning selleks, et tagada mõõtmiste täpsus kogu elanikkonnale, rippusid 19. sajandil Tallinna Raekoja välisseinal ametlikud mõõdud, mille järgi sai võrrelda oma mõõte.
1893. aastal nimetati Mustermõõtude ja Kaalude Depoo ümber Mõõtude ja Kaalude Peapalatiks. Samal ajal muutus nõutavaks mõõtevahendite perioodiline taatlemine (tembeldamine). Kaubanduses kasutatavaid kaale, vihte, mahu- ja pikkusemõõte taadeldi kohustuslikus korras üks kord aastas. Taatlemist viisid läbi ajutiselt kohale kutsutud Mõõtude ja kaalude Peapalati spetsialistid. Nn eeskujulikud kaalud ja vihid olid hoiul linnavalitsuses, kus neid sai vajadusel laenutada.
Vanim teadaolev kaalutöökoda Tallinnas, aadressil Munga tänav 4, asutati 1881. aastal Voldemar Eichorni poolt. Tartus, aadressil Suur Turg 12, müüdi kaubakaale ja Lille 17 asus J. Kraffile ja F. Pihole kuulunud kaalutöökoda.
02. juunil 1919 tegi Kaubandus- ja Tööstusministeerium Eesti Vabariigi Valitsusele ettepaneku luua ministeeriumi juurde Kaalude ja Mõõtude Koda, mille ülesandeks pidi olema kaalude ja mõõtude kontrollimine ning meetermõõdustiku kasutuselevõtt Eestis. Taotlus rahuldati ning Kaalude ja Mõõtude Koda alustas tööd 01. juulil 1919, mida loetakse Eesti omariikliku metroloogia ning esimese metroloogiaasutuse sünnipäevaks.
Käesoleva teksti koostamisel on kasutatud A. Varepi ja R. Miiliuse materjale, mis on avaldatud AS Metrosert 85-nda ja 90-nda sünnipäeva trükistes.
Autor: Kaida Kauler, AS Metrosert juhataja