Meetrikonventsiooni 150 aastapäevale pühendatud lühisarjas tuleb seekord juttu sellest, mis tagab mõõtmiste usaldusväärsuse. Metroserdi metroloogiadivisjoni juht Lauri Lillepea selgitab, miks kalibreerimine ja metroloogiline pädevus võimaldavad usaldada mõõtmistulemusi nii igapäevaelus kui ka ettevõtetes.
Lillepea sõnul võib usaldusväärset mõõtetulemust oodata vaid siis, kui on täidetud neli põhitingimust: “Kõigil huvipooltel peab olema ühine arusaam mõõdetavast suurusest, mõõtmisi viivad läbi kompetentsed mõõtjad, kasutatakse sobivat meetodit ning töövahenditena kontrollitud täpsusega mõõtevahendeid.”
Metroserdis on tegeletud mõõtevahendite kalibreerimisega juba aastakümneid. Olemuslikult tähendabki see mõõtevahendi kontrollimist täpsema vahendiga võrdlemise teel. “Kalibreerimise käigus saame teada mõõtevahendi näiduhälbe ehk rahvakeeli, kui palju mõõtevahend valetab. Selle teadmise põhjal saab omanik või kasutaja otsustada, kas vahend on endiselt kasutuskõlblik,” selgitas Lillepea.
Isegi parimad mõõtevahendid võivad tegelikus kasutuses kuluda või ootamatult rivist välja minna, mistõttu on vaja kalibreerimist aeg-ajalt korrata. “Metroserdi kalibreerimistegevus on rahvusvaheliselt tunnustatud läbi akrediteerimise. Nii saab eraisik kui ka ettevõtja sõltumatu kinnituse oma mõõtevahendi seisukorra kohta,” rõhutas ta.
“Kui soovid olla kindel oma mõõtevahendite täpsuses, siis on kõige lihtsam mõõtevahendid kalibreerida, konsulteerida sobivaima mõõtemeetodi osas ja koolitada oma töötajad Metroserdis,” lisas Lillepea
Eestis on mõõtmiste ja mõõtevahendite kontrolli korralduse kohta andmeid juba keskajast, iga võimuvahetus tõi kaasa uue korra ja mõõtühikud, 19. sajandi keskel võeti kasutusele vene mõõtühikud. 1919. aastal loodi Eesti esimene päris oma metroloogiaasutus, Kaalude ja Mõõtude Koda, mis pani aluse mõõtevahendite kontrollile ja mõõtühikute ühtlustamisele — sellest kasvas välja tänapäeval tegutsev metroloogia keskasutus ja rakendusuuringute keskus Metrosert.
1925. aastal seadustati Eestis meetermõõdustik ametlikult, Eestisse toodi kilogrammi ja meetri etalonide koopiad, kehtestati kauplejatele mõõtevahendite kontrolli reeglid ning kohustati kõiki kauplejaid ja mõõtjaid uusi ühikuid kasutusele võtma. See võimaldas ühtlustada mõõtmise tulemusi naabritega ning tagada täpne mõõtmine kaubanduses, tööstuses ja muudes eluvaldkondades.
Usaldusväärne mõõtmine on tänini oluline alusvaldkond, mis aitab tagada kvaliteeti, vältida nii tehnilisi rikkeid kui ka valearvestusi igapäevaelus ja äris.
Meetrikonventsiooni 150. juubelile pühendatud videosari “Mõõdetud maailm” tutvustab SI-mõõtühikuid, erinevaid mõõtmisvaldkondi ja täpsete mõõtmiste tulevikuperspektiive. Sarjas astuvad üles metroloogid ja teadlased, kes seletavad, kuidas täpsed mõõtmised aitavad kaasa meie igapäevaelule ja maailma arengule. Vaata ka sarja eelmisi osi.
Kui soovid olla kindel oma mõõtevahendite täpsuses või leida lahendus ettevõtte mõõteprotsesside täiustamiseks — võta meiega ühendust ja broneeri aeg kalibreerimiseks või konsultatsiooniks SIIN.