Meetrikonventsiooni 150. juubelile pühendatud videosari “Mõõdetud maailm” jätkub uue põneva episoodiga. Seekordses osas räägib Metroserdi pikkuse valdkonna teadur Jako Siim Eensalu meetri ajaloolisest teekonnast, alates Prantsuse revolutsioonist kuni valguse kiiruseni.
Meeter, üks SI-süsteemi põhiühikutest, sündis Suurest Prantsuse revolutsioonist 1790. aastal. Tollal oli eesmärgiks luua mõõtühikute süsteem, mis põhineks looduslikel nähtustel, mitte valitsejate suval. Meeter määratleti esialgu kui üks kümnemiljondik kaugusest põhjapooluselt ekvaatorile läbi Pariisi meridiaani.
Selle täpse mõõdu leidmine oli aga paras väljakutse. Maa pole täiuslik kera, vaid lopergune sferoid, mis põhjustas meridiaani mõõtmistel ebatäpsusi. Lisaks tekitasid probleeme ka näiteks erinevad mõõtesüsteemid, mida prantslased ja inglased kasutasid.
Valguse kiiruse konstantsuse tõestus 20. sajandi alguses ja aatomkelladest tulenev ülitäpne aeg on tõuganud pikkuse meetri definitsiooni kaudu otsapidi ühte leeri kvantfüüsikaga, põimides omavahel tavaelutoimingud, näiteks joonlauaga või mõõdulindiga mõõtmise, ja ulmelise fundamentaalfüüsika, mille järgi vaba footon kiirgub ühe meetri võrra edasi veidi enam kui kolme nanosekundiga. Selle lühikese aja jooksul teostab moodne arvutiprotsessor kümme arvutust.
Kuigi tänapäeval on meetri definitsioon muutunud, kumab siiani läbi Prantsuse revolutsiooni pärand. 1983. aastal defineeriti meeter ümber valguse kiiruse kaudu vaakumis, mis oli suur samm edasi. Meetri pikkus ei sõltu enam Maa mõõtmetest, mis on ebatäpsed, vaid tulenevad universaalsest ja muutumatust kosmilisest nähtusest, mis kehtib kõikjal teadaolevas universumis.
Tänu sajandite tagustele ideedele ja täpsuse püüule on meil tänapäeval ühtne riigipiire ületav mõõtühikute süsteem, millega mõõdetakse kõigile kõike võrdsetel alustel.
Metroserdi videosari “Mõõdetud maailm” annab ülevaate SI-mõõtühikutest, mõõtmise erinevatest tahkudest ja tulevikuperspektiividest. Sarjas astuvad üles metroloogid ja teadlased, kes selgitavad, kuidas aitavad täpsed mõõtmised kaasa meie igapäevaelule ning maailma arengule. Vaata ka sarja eelmiseid osi.