„Mõõdetud maailm“ videosarja värskes osas selgub, mida me tegelikult mõõdame, kui paneme kraadiklaasi kaenla alla või jälgime, kuidas termomeetri vedelikusammas akna taga tõuseb. Suve algul on see eriti kasulik teadmine, sest just nüüd tasub temperatuuri regulaarselt jälgida – olgu põhjuseks palavate päevade, ootamatute kuumalainete või hoopis suviste külmetushaiguste oht.
“Igapäevane kehatemperatuuri mõõtmine on tuttav tegevus, kuid kas oled mõelnud, mida see number – näiteks 38,5 ℃ – tegelikult tähendab?” küsib Metroserdi teadur-etalonihoidja Kristjan Tammik värskes „Mõõdetud maailm“ videos. Ta selgitab, et temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või süsteemi soojuslikku olekut. Mida soojem on keha, seda kõrgem on tema temperatuur. Kui kaks keha on erineva temperatuuriga, liigub soojus alati soojemalt külmemale, kuni temperatuurid ühtlustuvad.
Termomeeter töötabki sellel põhimõttel: temperatuuri muutumisel muutuvad mitmed keha omadused, näiteks ruumala või elektritakistus. Klassikalises vedelik-klaas termomeetris paisub vedelik soojenedes, mistõttu vedelikusammas tõuseb. Takistustermomeetrites suureneb temperatuuri tõustes tundliku elemendi elektriline takistus – seda mõõtes saabki määrata temperatuuri.
Metroserdi teadur-etalonhoidja rõhutab olulist nüanssi: termomeeter mõõdab alati iseenda temperatuuri, mitte otseselt ümbritseva keha või keskkonna oma. Seetõttu tuleb temperatuuri mõõtmisel alati arvestada, kui hästi termomeeter mõõdetava objektiga kontakti saab.
Huvitava tähelepanekuna lisab Tammik, et temperatuuri puhul pole mõistlik rääkida “külmast” – pigem on tegu “vähema soojaga”. Kui tahame midagi maha jahutada, siis võtame soojust vähemaks, mitte ei lisa külma. Selline lähenemine aitab temperatuuri olemust paremini mõista ja maailma täpsemalt kirjeldada.
Vaata “Mõõdetud maailma” videoklippi ja saa teada, miks termomeeter mõõdab alati iseennast ning kuidas see aitab meil ümbritsevat maailma paremini mõista!
Meetrikonventsiooni 150. juubelile pühendatud videosari “Mõõdetud maailm” tutvustab SI-mõõtühikuid, erinevaid mõõtmisvaldkondi ja täpsete mõõtmiste tulevikuperspektiive. Sarjas astuvad üles metroloogid ja teadlased, kes selgitavad, kuidas täpsed mõõtmised aitavad kaasa meie igapäevaelule ja maailma arengule. Vaata ka sarja teisi osi.
Sari pälvis 2025. aastal teaduse populariseerimise auhindade jagamisel II preemia kategoorias “Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audiovisuaalse ja elektroonilise meedia abil”.