Kirjutab: Janne Pullat, Metroserdi terviseandmete valdkonnajuht
OECD ehk Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon on 38 liikmesriiki koondav rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on toetada riike majandusliku ja sotsiaalse heaolu edendamisel. OECD ülesanne ei ole olla poliitiline mõjutaja, vaid pakkuda usaldusväärset andmebaasi, süstemaatilist analüüsi ning teaduspõhiseid soovitusi, mis aitavad riikidel teha tõenduspõhiseid otsuseid. Just seetõttu on OECD statistikad ja raportid tervishoiuvaldkonnas maailma mõjukaimate võrdlusaluste hulgas.
Health at a Glance (Health at a Glance 2025 | OECD) on organisatsiooni üks kesksemaid ja enam kasutatavaid väljaandeid. Seda koostatakse regulaarselt iga kahe aasta tagant, kaasates liikmesriikide ametlikku tervisestatistikat, rahvusvaheliste organisatsioonide andmeid ning põhjalikku metoodilist kontrolli, et tagada riikidevaheline võrreldavus. Raporti eesmärk on anda lühike, selge ja sisuline ülevaade tervishoiusüsteemide tulemustest, kuludest, kvaliteedist ja ligipääsust. See ei ole üksnes statistikakogumik, vaid peegel, mille abil riigid näevad oma tugevusi ja nõrkusi ning saavad hinnata, millised trendid kujundavad tervishoiu tulevikku.
Selle raporti tähtsus seisneb kahes aspektis: esiteks võimaldab see riikidel end mõtestada tegeliku rahvusvahelise konteksti taustal ja teiseks aitab poliitikakujundajatel teha otsuseid, mis põhinevad mitte üksikutel mõõdikutel, vaid tervikpildi mõistmisel.
Sellest taustast lähtuvalt moodustub ka Health at a Glance 2025 raporti põhituum. OECD kirjeldab, et tervishoid on küll pandeemia järel toibumas, kuid liigub selgelt uude ajastusse, kus senised tasakaalud nihkuvad ja uued pinged kerkivad. Eluiga tõuseb tasapisi tagasi varasema kasvukursi juurde ja jõuab OECD keskmisena 81,1 aastani, kuid see taastumine ei ole ühtlane. Mitmes riigis, sealhulgas mitmes Euroopa piirkonna liikmesriigis, jääb eluiga endiselt pandeemiaeelsest tasemest madalamaks. Veel kõnekam on aga see, et kuigi eluaastaid lisandub, ei tulene need alati tervena elatud elu arvelt. Naised elavad küll kauem, kuid veedavad rohkem aastaid tervisepiirangutega; sama muster on nähtav ka meestel, kuigi väiksemas ulatuses. Ka Eestis on see probleem teravalt tuntav, sest meie tervena elatud eluiga jääb Euroopa keskmisele märgatavalt alla.
OECD raporti üks tugevamaid sõnumeid on krooniliste haiguste järjepidev kasv. Tervishoid tegeleb üha vähem üksikute juhuslike haigusjuhtudega ja üha enam igapäevase pikaajaliste haiguste haldamisega. Enam kui kaheksakümmend protsenti üle neljakümne viie aastastest esmatasandi patsientidest elab vähemalt ühe kroonilise haigusega ning pooled vähemalt kahega. See tähendab, et tervishoiusüsteemid, sealhulgas Eesti oma, peavad olema üles ehitatud pidevusele, koordineerimisele ja integreeritud lähenemisele, mitte ainult ägedale ravile. Paralleelselt sellega kasvab noorte vaimse tervise koormus. Kui üle poole OECD riikide 15-aastastest teatab korduvatest tervise- ja meeleoluhäiretest, viitab see sügavamatele muutustele noorte elukeskkonnas ning nõuab süsteemidelt paremat psühholoogilist tuge.
Rahastuse pilt muutub mitmekihilisemaks. Tervishoid moodustab keskmiselt viisteist protsenti valitsuse kuludest ning kulud kasvavad, kuid OECD rõhutab üha selgemalt, et raha lisamine ei pruugi tähendada paremaid tulemusi. On riike, mis kulutavad tervishoiule märgatavalt vähem, kuid saavutavad paremaid tervisenäitajaid ja madalamaid välditavate surmade määrasid. Seetõttu nihkub fookus kulude suuruselt kulude kvaliteedile. Eestile on see sõnum eriti tähenduslik, sest meie tervishoiu rahastus jääb OECD keskmisest madalamaks ning nõuab seetõttu mitte ainult rohkem vahendeid, vaid ka teravamat tähelepanu iga euro mõjule.
Formaalne ligipääs ei tähenda aga sisulist ligipääsu. Universaalne ravikindlustus on küll paljudes riikides, sealhulgas Eestis, peaaegu täielik, kuid inimeste kogemus näitab midagi muud. OECD riikides on rahulolu tervishoiu kättesaadavusega pigem mõõdukas ning paljudes kohtades langev. Eestis on rahuldamata ravivajadus üks kõrgemaid OECD riikide seas ning üle kaheksaprotsendiline näitaja viitab süsteemsele pingele, kus järjekorrad, spetsialistide puudus ja rahastuse nappus kohtuvad. Sissetuleku mõju on samuti tugev: madalama sissetulekuga inimesed jäävad sagedamini vajaliku abita ning see muster on OECD hinnangul üks tervishoiu suurimaid varjatud ebavõrdsusi.
Terviseriskide osas võimenduvad trendid, mis on tuttavad ka Eestile. Rasvumine, alkoholi tarvitamine, suitsetamine ja laste vaping on tõusutrendil ning õhusaaste mõju tervisele kasvab linnastumise intensiivistumise tõttu. Kuigi Eesti õhukvaliteet on paljudest OECD riikidest parem, mõjutavad meie rahvastiku tervist siiski toitumis-, liikumis- ja käitumismustrid, mis kujundavad terviseprofiili aastakümneteks.
Kõige teravamaks muutub tööjõu teema. OECD kirjeldab tervishoiutöötajate nappust kui süsteemi vastupidavuse võtmeprobleemi. Arstide ja õdede järelkasv ei suuda vajadustega sammu pidada ning välismaal koolitatud spetsialistide osakaal kasvab. Eestis on perearstide vananemine, õdede vähesus ja hooldustöötajate suur puudus samaaegselt kohal ning need kujundavad juba täna patsientide kogemust ja raviteekondade pikkust.
Üheks olulisemaks muutuseks on digitaalse tervise ja tehisintellekti esiletõus. OECD rõhutab, et digitehnoloogiad ei ole enam tervishoiu mugavusteenused, vaid muutuvad tervishoiu põhitaristuks. E-konsultatsioonid, patsiendiportaalid, telemeditsiin ja AI-põhised abivahendid kujundavad uusi raviteekondi. Eesti on selles vallas olnud aastaid teerajaja ning meie e-tervise lahendused on rahvusvaheliselt tuntud. Samas ei välista tehnoloogiline edu digitaalset ebavõrdsust. Vanemaealised ja madalama digipädevusega inimesed ei pruugi uutest lahendustest võita, vaid võivad neist hoopis kõrvale jääda. Seetõttu rõhutab OECD, et digipööre peab olema kaasav ja tuginema tugevale andmeökosüsteemile. Vastasel juhul muutub tehnoloogia lahendajast takistajaks.
Kokkuvõttes ei kirjelda Health at a Glance 2025 kriisi ega triumfi, vaid tegelikkust, kus süsteemid muutuvad ja peavad muutuma. Tervishoid ei ole enam süsteem, mis reageerib haigustele, vaid peab kujunema süsteemiks, mis juhib tervist, vähendab haiguskoormust ja loob inimestele võimaluse elada kauem ning kvaliteetsemalt. Eesti jaoks on selle raporti peamine õppetund vajadus targema, väärtuspõhise ja inimesekeskse tervishoiukorralduse järele. See tähendab ennetuse tugevdamist, esmatasandi rolli kasvatamist, digitaalse arengu toetamist kõigi elanike seas ning andmetel põhinevat juhtimist, mis võimaldab nii arstil kui ka tehisintellektil teha paremaid otsuseid. Muutuv maailm nõuab ka muutuvat tervishoidu ning sellest sõltub, kas Eesti kujuneb sellise muutuse eeskujuks või selle surve all murenevaks süsteemiks.
Loe OECD raportit: Health at a Glance 2025.
