Reedel, 18.oktoobril toimus Tartus 8. Vesinikupäev, mis tõi kokku üle 120 külalise ja mitmed olulised rahvusvahelised esinejad. Vesinikupäeva korraldasid Tartu Ülikool, Metrosert ja Eesti Vesinikuorg. Postimehe vahendusel jõudis otseülekanne ligi 3000 inimeseni.

Metroserdi poolt avas ürituse Metroserdi rakendusuuringute keskuse juht Indrek Tulp. Avasõnas rõhutas ta vesiniku võtmerolli energiasüsteemide tulevikus ning rohepöörde saavutamisel: “Eesti on vesinikutehnoloogia uurimises olnud aastaid esirinnas. Meie tugev teadusbaas kütuseelementide ja elektrolüüserite alal loob kindla aluse rohepöörde kiirendamiseks ja energiasõltumatuse suurendamiseks. Siiski seisame silmitsi väljakutsetega, mille lahendamine eeldab tihedat koostööd tööstuse, teaduse ja valitsuse vahel.”

Vesinikupäev tõi Eestisse mitmeid tunnustatud rahvusvahelisi esinejaid, kes jagasid oma teadmisi ja kogemusi vesinikutehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel. Näiteks andis Soome tehnoloogiauuringute keskuse VTT ekspert Antti Arasto ülevaate vesinikustrateegia rakendamise võimalustest ja probleemidest. Taastuvenergia ja rohevesinikuga tegeleva ettevõtte MP Industries OÜ esindaja Martins Brinins jagas praktilisi kogemusi vesiniku tootmise ja rakenduste kohta. Üheks Vesinikupäeva korraldajaks oli Metroserdi vesinikutehnoloogia valdkonna juht Priit Ilomets, kes kõneles konverentsil vesinikumajanduse toetamisest.

Vesinikupäeva tähtsus

Vesinikupäev on Eestis üks juhtivaid rohepöörde ja vesinikutehnoloogiate arendamisele pühendatud foorumeid, mis toob igal aastal kokku teadlased, tööstuse esindajad, poliitikakujundajad ning investorid. 2024. aasta üritus kandis teemat “Vesinik nüüd: investeeringute ja rakenduste kiirendamine”, keskendudes vesiniku rolli suurendamisele nii Eestis kui ka globaalsel tasandil. Vesinik on tõusnud tähelepanu keskmesse kui võtmetehnoloogia, mis aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest ja saavutada süsinikuneutraalsuse eesmärke.

Väljakutsed ja tulevikuvõimalused

Vaatamata kiirele edasiliikumisele seisavad vesinikutehnoloogiad silmitsi oluliste väljakutsetega. Globaalselt on vesinikusektori ees mitmeid takistusi, sealhulgas makromajanduslikud surve, regulatiivne ebakindlus ning tehnoloogilised riskid, millega ka Eesti arendajad peavad arvestama. Kuigi globaalne investeering vesinikuprojektidesse on kasvanud, jääb tempo kliimaeesmärkide saavutamiseks endiselt ebapiisavaks.

Eestis on süvatehnoloogiaettevõtete üheks suuremaks väljakutseks n.ö. “surmaoru” ületamine – teaduslaborist usaldusväärsete ja skaleeritavate toodeteni jõudmine on keeruline ning aeganõudev ja vajab märkimisväärseid kapitaliinvesteeringuid. Siiski, nagu Tulp rõhutas, on need nii väljakutsed ka võimalused, mis toovad esile vajaduse koostöö järele kõigi osapoolte vahel – tööstus, teaduasutused, valitsus ja investorid. Ainult tihe koostöö suudab kiirendada vesinikutehnoloogia arengut ja juurutamist.

Metroserdi roll vesinikutehnoloogiate arendamises

Metrosert mängib Eestis vesinikutehnoloogiate arendamisel olulist rolli, toimides tulevikus sillana innovaatiliste ideede ja nende turule viimise vahel. Metroserdi rakendusuuringute keskus pakub ettevõtetele teenuseid, mis hõlmavad pooltööstuslikku testimist, inseneriteenuseid ja tehnoloogilist nõustamist. Metroserdi eesmärk on aidata nii idufirmadel kui ka väljakujunenud ettevõtetel tõsta oma tehnoloogiavalmisolekut, mis omakorda toob kaasa rohkem patente, töökohti ja majanduskasvu vesinikusektoris.

Vesinikumajanduse ülesehitamine vajab täna oskuslikke insenere, teadlasi, tehnikuid ja ettevõtjaid, kes mõistavad vesinikutehnoloogiate keerukust ja suudavad viia innovatsiooni järgmisele tasemele. See esitab väljakutse nii tööstusele, akadeemilistele asutustele kui ka valitsusele, kes peavad koos looma keskkonna, mis toetab oskuste arendamist ja vesinikusektori kasvu.

Vesinikupäev pakkus osalejatele olulise platvormi teadmiste jagamiseks ja uute koostöövõimaluste leidmiseks. Üritus soodustas arutelusid vesinikutehnoloogiate arengu üle ning pani aluse edasistele partnerlustele, mis kiirendavad vesiniku integreerimist erinevatesse tööstussektoritesse.

Vesinikupäeva saab järele vaadata Postimehe teadusportaalist.