Alates aprillist toob Metrosert publikuni põnevate lühivideote sarja „Mõõdetud maailm“, mis avab mõõtmise maailma ajaloo, oleviku ja tuleviku. Sari on pühendatud meetrikonventsiooni 150. aastapäevale tänavu 20. mail, olulisele verstapostile metroloogia ajaloos.
„Mõõdetud maailm“ videosarja esimeses osas astub üles Metroserdi juhatuse esimees, füüsik Aigar Vaigu, kes selgitab, kuidas Prantsuse revolutsioonist alguse saanud muutused on kujundanud tänapäevase mõõtühikute süsteemi.
„Esmapilgul võib tunduda, et Prantsuse revolutsioonil ja meie igapäevasel elektriarvel pole midagi ühist, kuid tegelikult on seal selge seos,” tõdes Vaigu. Ta rääkis, kuidas 18. sajandi lõpus kasutasid prantslased rohkem kui veerand miljoni erineva mõõtühiku, mis põhjustas kaubanduses ja igapäevaelus tohutuid segadusi. „Kujutagem ette igapäevaseid probleeme nagu makseraskused ning segadus kaubanduses.”
Prantsuse revolutsiooni vaimus loodi 1799. aastaks ühtne mõõtühikute süsteem, mis levis hiljem üle maailma. Meetrikonventsioon, millele kirjutasid 1875. aastal Pariisis alla 17 riigi esindajad, pani aluse rahvusvahelisele koostööle metroloogia valdkonnas ning kindlustas mõõtühikute universaalsuse ja usaldusväärsuse.
Tänapäeval põhineb rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) seitsmel põhiühikul – meeter, kilogramm, sekund, amper, kelvin, mool ja kandela. Nende definitsioone on aja jooksul täpsustatud teaduse arengule vastavalt. „Meetrikonventsiooni põhieesmärk on olnud 150 aasta jooksul sama – tagada, et mõõtühikud oleksid kättesaadavad kõigile maailma inimestele sõltumata poliitilistest muutustest,” lisas Vaigu. „See on üks keel, mida me üle maailma räägime.”
Eestist sai meetrikonventsiooni täieõiguslik liige alles hiljuti, 14. jaanuaril 2021, kui president Kersti Kaljulaid allkirjastas Kadriorus vastava otsuse. Meetrikonventsiooni täisliikmena on meil võimalus varasemast süvendatumalt osaleda rahvusvahelises metroloogiaalases koostöös, mis toetab Eesti riigietalonide arendamist. Metrosert, Eesti metroloogia keskasutus, hoiab hetkel riigietalone neljas valdkonnas: mass, pikkus, temperatuur ja elektrilised suurused.
Meetrikonventsiooni 150. aastapäeva 20. mail 2025 tähistatakse üle maailma mitmete sündmustega. Juubeliaasta keskmes on 20.-22. mail Pariisis ja Versailles’is toimuvad pidulikud üritused, kus vaadatakse tagasi poolteise sajandi saavutustele ning arutatakse metroloogia tulevikuvisioone. Lisaks toimub 11.-14. märtsil 2025 Lyonis 22. Rahvusvaheline Metroloogia Kongress, keskendudes metroloogiale jätkusuutlikkuse ja digitaliseerimise kontekstis.
Eestis annab juubeliaasta suurepärase võimaluse tõsta teadlikkust metroloogia tähtsusest teaduses, innovatsioonis ja igapäevaelus. Metrosert kutsub 2025. aasta jooksul läbi videosarja üles avastama mõõtmiste maailma ning mõistma mõõtmistäpsuse olulisust iga inimese elukvaliteedi parandamisel ja keskkonna kaitsmisel. Järgmised klipid annavad põhjaliku ülevaate SI-mõõtühikutest, mõõtmise erinevatest tahkudest ja tulevikuperspektiividest. Sarjas üles astuvad metroloogid ja teadlased selgitavad, kuidas täpsed mõõtmised aitavad kaasa meie igapäevaelule ja maailma arengule laiemalt.
Loe rohkem metroloogia kohta SIIT
