Meetrikonventsiooni 150. juubelile pühendatud videosarja “Mõõdetud maailm” värskes osas tuleb jutuks üks klassikaline mõistatus: kumb on raskem, kas kilo vatti või kilo kulda? Vastust aitab leida Metroserdi etalonihoidja-mõõtevaldkonna spetsialist Allar Pärn.
“Kõik kaalud on tegelikult seadistatud kaaluma terast ehk kõiki objekte, mille tihedus on umbes 8000 kg/m³,” selgitas Pärn: “sellest tulenevalt näitavad kõik kaalud hoolimata kaalu hinnast alati väiksema tihedusega objektide – näiteks vesi, puit või vatt – kaalumisel vähem ning suurema tihedusega objektide – nagu kuld, hõbe või uraan – kaalumisel rohkem.”
Pärn lisas, et kaalutava objekti tihedus määrab, kui palju laseb see ümbritseval õhul end kergitada. “Õhu tihedus on väga väike – umbes 1,2 kg/m³ – ja see tahaks kõike maast lahti tõsta, kui vaid gravitatsioon lubaks,” nentis spetsialist.
Igapäevaelus ei ole tihedusest tingitud massierinevused enamasti olulised, kuivõrd erinevused on väikesed. Mõned erandid samas siiski on, näiteks ravimid, mille tootmises on milli- või mikrogrammid toimeaine koguse mõõtmisel äärmiselt olulised. Teaduse arenedes muutuvad ka kaalumise täpsuse nõuded. “Kaldume kohati ka massi mõõtmisel juba optiliste mõõtelahenduste ja kvanttehnoloogiate maailma,” märkis Pärn.
Meetrikonventsioon sai 150-aastaseks
Ajaloolise meetrikonventsiooni lepingu allkirjastasid Pariisis 17 riigi esindajad 20. mail 1865, pannes aluse ülemaailmsele koostööle mõõtmiste valdkonnas ja kujutab metroloogia ajaloos olulist verstaposti.
Piltlikult öeldes kindlustab kokkulepe, et kõik sellega liitunud riigid tegutsevad sama mõõdupuu järgi. See tagab rahvusvaheliselt ühtse mõõtühikute süsteemi, mille tulemusena meeter on ühe pikkusega hoolimata sellest, millises maailmanurgas mõõta
Seejuures saavad meetrikonventsiooni riigi nimel allkirjastada vaid metroloogia keskasutused (National Metrology Institute). Eestis täidab seda rolli Metrosert, mis hoiab ja arendab Eesti riigietalone ning on ühe või teise nime all tegutsenud juba aastast 1919.
Eesti sai konventsiooni täieõigusliku liikmeks 14. jaanuaril 2021, mil president Kersti Kaljulaid allkirjastas Kadriorus vastava otsuse. See andis Eestile võimaluse osaleda rahvusvahelises metroloogiaalases koostöös ja arendada hõlpsamalt Eesti riigietalone koostöös kogu ülejäänud maailma metroloogia keskasutustega.
Praegu on Eestil olemas riigietalonid neljas valdkonnas: mass, pikkus, temperatuur ja elektrilised suurused. Vastavalt Eesti ettevõtete vajadustele arendatakse neid ka uutes valdkondades. Nii kestab selle aasta lõpuni aja ja sageduse riigietaloni arendusprojekt.
Loe rohkem meetrikonventsiooni 150. juubeli kohta SIIT.