Metroserdi partnerlussuhete juht Laura-Liisa Laving räägib järgnevas intervjuus oma varasemast töökogemusest Eesti saatkondades Pekingis ja Singapuris, välisteenistuse õppetundidest ning sellest, kuidas ta panustab täna Metroserdi eesmärkidesse ja rakendusuuringute keskuse arengusse.

Palun tutvusta end natuke lähemalt: mida oled varem teinud ning kuidas varasem töökogemus Sinu tänast tööd Metroserdis mõjutab?

Olen taustalt diplomaat, veetsin välisteenistuses seitse aastat. Alustasin välisministeeriumi juriidilises osakonnas, kus tegelesin ELi ja ÜRO sanktsioonidega, rahvusvahelise sanktsiooniseaduse väljatöötamise ja asutuste vahelise koostöö koordineerimisega. Seejärel suundusin esimesse välislähetusse Pekingisse, kus COVIDi pandeemia puhkedes haldasin tekkinud konsulaarkriisi, evakueerimisi ja toetasin Eesti kogukonda Hiinas, Tais ja Vietnamis. Järgmine välislähetus viis mind Singapuri, kus lõin Eesti esimese esinduse Kagu-Aasias.

Varasem kogemus mõjutab mind iga päev nii töös Metroserdis kui mujal. Pinge taluvuse lävi liikus Pekingi kriisiolukorra ning Singapuri projekti mitmetahulisuse ning nõudlikkusega üsna kõrgele. Väärtustan isiklikke kontakte, avatud ning ausat suhtlust, ka rasketel või ebameeldivatel teemadel. Välisministeeriumi süsteemi võrdlemisi konservatiivne hierarhia õpetas juhtima nii alla kui ülespoole. Lisaks pidev keerukate teemade käigu pealt kokku võtmine kahte lausesse, konkreetsetesse ettepanekutesse.

Milline on olnud sinu suurim väljakutse rahvusvahelises töös ja kuidas sa sellest üle said?

Singapuri läksin ajutise asjurina, mis oli arvestades võrdlemisi lühikest staaži välisministeeriumis suur väljakutse. Võrreldes seniste rollidega, kus olin vastutanud ainult enda valdkonna eest, olin järsku olukorras, kus esindasin Eestit Singapuris kõigil teemadel. See nõudis esiteks tihedat suhtlust Tallinna kolleegidega erinevatest ministeeriumidest, teiseks kõrgetasemelist suhtlust Singapuri ametkonnaga. Lisaks igapäevast esindatust kohalikus diplomaatilises korpuses suursaadiku tasemel.

Olen õppinud suurena näivad väljakutsed väiksemateks teemadeks lahti võtma. Avatud suhtlejana ei häbene küsida nõu ja abi, teha ettepanekuid. Mind on aidanud üks-ühele isiklike suhete loomine ja hoidmine. Kasuks tuleb igas olukorras läbi mõelda, miks ma midagi teen, mis on laiem eesmärk ja kuidas praegune tegevus seda toetab. Olen õppinud nii endale kui teistele tunnistama enda tugevusi, kuid ka nõrkusi.

Miks valisid Metroserdi ja mida täna täpsemalt meie juures teed?

Saatkondades töötades toetasime igapäevaselt Eesti ettevõtete eksporti, samuti töötasime pidevalt välisinvesteeringute meelitamisega Eestisse. Puutusin palju kokku ettevõtetega, mis olid saavutamas küpsust kaugetele turgudele eksportimiseks ning nägin, et samal ajal tähendas see tihti tootearenduse kolimist Eestist ära – põhjus mh nõrk või olematu teadus- arendus ja innovatsiooniteenuste kättesaadavus. Töö ettevõtetega  oli alati mu lemmikteema ning teadsin, et ühel hetkel on loogiline ka ise nö põllul töötada ning otse meie tööstusesse panustada. Rakendusuuringute keskuse projekt tuli õigel ajal.

Esimene pool aastat Metroserdis on möödunud suures osas MKMi ja rakendusuuringute keskuse vahelist suhtlust koordineerides ja sisustades, seda nii üldistes teemades kui terviseandmete valdkonda puudutavas. Arvan, et on oluline seaduse tasemel sisustada RUKi avalikõiguslik roll, mis tänaseni on tegemata – selleks tegime ettepaneku teadus- arendustegevuse ja innovatsiooni korraldamise seaduse eelnõusse. Palju tööd on olnud terviseandmete valdkonna andmete ligipääsu puudutavate poliitiliste ja õiguslike valikute ning otsustega. Arvan, et aina olulisemaks muutub koostöö ülikoolidega – selleks oleme sõlminud koostöölepingu Tartu Ülikooliga ning alustanud läbirääkimised Taltechiga.

Igas teadus- arenduskeskuses on võtmetähtsusega intellektuaalse omandi loomise ja väärindamisega seonduv, mille osas oleme alustanud majasisese kompetentsi kasvatamisega ning loodame jõuda strateegiliste eesmärkide, tegevuskava loomiseni. Varasema töökogemuse pinnalt olen toetanud salastatud teabe töötlemist puudutavates küsimustes, samuti ettevõtte kasvuga seotud uutes infoturbe väljakutsetes, mis puudutavad tootjast tuleneva suure riskiga tehnoloogiate hankimist. Lisaks oleme alustanud koostöös STD ja müügidivisjoniga meditsiiniseadmete sertifitseerimise eelse nõustamise teenuse käivitamist, kus oleme kaardistanud riigi ootuse ning liigume edasi turuvajaduste defineerimise poole.

Mis sulle su igapäevatöös kõige rohkem meeldib? Milliste väljakutsetega puutud igapäevaselt kokku?

Tulin Metroserti, et tulla mugavustsoonist välja, olla tööstusele lähemal ja panna ennast teadlikult ebamugavasse olukorda eesmärgiga kasvada. Seda kõike siinne töö pakub. Arvan, et edukas meeskond kaasab erinevaid profiile, töömeetodeid ja oskusi – RUKis on kindlasti värvikas ning mitmekülgne seltskond kokku saanud.

Olen loomult organiseeritud, süsteemi ja protsessi austav – suurprojekti käivitamine toob endaga paratamatult teatud kaootilisuse, segaduse rollides ja ootustes. Samas usun, et eriti kasvufaasis on avatud suhtlus, ettepanekute tegemine, erinevate meetodite proovimine kriitilise tähtsusega.

Kuidas näed partnerlussuhete rolli Metroserdis tulevikus muutumas?

Usun, et ülikoolidega koostöö on vaja mõtestatult käima saada – see teema tõenäoliselt kestab veel mõni aeg. Kõigist strateegia dokumentidest käib läbi suurem “rahvusvahelistumine”. Usun, et peame selle valdkondade kaupa läbi mõtlema ning süsteemselt lähenema. Oluline on praegu võimalikult palju käia, suhelda, näha, et leida enda koht ning roll laiemas Euroopa RTOde võrgustikus, infoväljast maksimaalselt kasu saada ning saadut organisatsiooni sees rakendada. Olulised partnerid meie jaoks on ka riigi sees, kus olen seni põhiliselt näinud terviseandmete valdkonna ökosüsteemi rollide jagunemise võimalusi. Sisukaks koostööks peame esiteks läbi mõtlema, mis on meie huvid, vajadused.

Millega tegeled vabal ajal, et tööelule tasakaalu leida?

Reisin igal võimalusel ja igale poole. Naudin nii Eestis kui kaugemal uute kohtade avastamist võimalikult ehedal viisil – kodumajutus, tänavatoit, kohalikega suhtlemine. Veedan palju aega suvekodus Hiiumaal. Mängin tennist, sukeldun, ratsutan, käin joogas, loen palju, käin teatris ja kontsertidel.