sTARTUp Day 2026 raames toimus paneeldiskussioon, kus arutati kvantarvutuse ja tehisintellekti tegelikku rolli, tehnoloogia küpsuse ning võimalike rakendusvaldkondade üle ning Eesti strateegilist positsiooni kvanttehnoloogiate arendamisel. Eesmärk oli selgitada levinud eksiarvamusi, tuua esile teaduslikud ja tehnoloogilised väärtused ning arutleda praktikaga seotud küsimuste üle.
Vestluses osalesid Johannes Heinsoo (IQM), Roland Matt (Oxford Ionics) ja Joosep Pata (KBFI) ning arutelu modereeris Metroserdi äriarendaja Kalev Kaarna. Salvestus on järelvaadatav YouTube’is.
Panelistid rõhutasid, et kvantarvutid ei ole lihtsalt palju kiiremad kui superarvutid. Tegelikult võivad need olla aeglasemad ja oluliselt kallimad, kuid õigete probleemide lahendamisel tasub investeering end täielikult ära. Esimesed kasulikud praktilised rakendused tulevad eelkõige materjaliteaduse, keemia ja farmaatsia valdkonnast. Paneeldiskussioonis toodi esile ka küsimus, millal kvantarvutid on valmis laiemaks tööstuslikuks kasutuseks – kas lähiaastatel või alles kümne aasta pärast ning kuidas eristada juba saavutatavat „scientific advantage“ ja potentsiaalset „industrial advantage’i“, kus ettevõtted saavad kvantarvutitest reaalset kasu.
Arutati ka kvantarvutuse ja klassikalise arvutuse erinevusi. Kvantarvutid tuginevad tõenäosuspõhisele andmetöötlusele, mitte deterministlikele tulemustele, ja paljud algoritmid on kiirelt muutuvates süsteemides juba ajale jalgu jäänud. Seetõttu on vajalik arendada uusi programmeerimiskeeli, tarkvaralahendusi ja riistvara. Rõhutati, et kvantarvutite ehitamine on praeguseks hetkeks enamasti inseneride, mitte füüsikute väljakutse ning Eesti tugev tarkvara- ja insenerioskuste taust pakub selleks olulisi võimalusi.
Praeguseid rakendusi nähakse peamiselt teadusuuringutes, kuid ettevõtetele pakuvad huvi ka pilvepõhised lahendused, kus kvantarvuteid saab kasutada äriprobleemide lahendamiseks sarnaselt superarvutite pilveteenustega. Edukaks rakenduseks tuleb teada, milliseid äriprobleeme on mõistlik kvantarvutite abil lahendada, ning arendada õigeid aplikatsioone ja teadmisi süsteemide kasutamiseks. Lisaks arvutitele mainiti ka laiemat kvanttehnoloogiate maastikku, sh GPS-vaba navigatsiooni, turvalist sidekommunikatsiooni ja aatomkellasid, kus Eestis on võimalik teha strateegilisi valikuid.
Kõlas erinevaid mõtteid selle kohta, kus on järgmised head võimalused kvantarvutuse kiire arenguga kaasa minemiseks ja kaasa aitamiseks. Rõhutati, et Eestis tuleks kvantarvutuse areng strateegiliselt ehitada oma tugevustele. Riik on tugev tarkvara- ja insenerioskuste valdkonnas ja Eesti võib rahvusvahelises kvantvõidujooksus keskenduda pigem kvantarvutite tarkvarapõhiste rakenduste arendamisele ning saada „targaks kasutajaks“, ehk tekitada ja kasutada süsteeme, mis lahendavad praktilisi probleeme, kuid ei nõua kogu väärtusahela ise arendamist. Teisest küljest tõdeti, et kvantarvutuse võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks on vaja laiemat mõttemustri muutust, mis hõlmab ka riistvara uurimist, arendamist ja katsetamist.
Riiklik strateegia tugineb juba olemasolevatele „loteriipiletitele“. Nendeks on täisteenusega haridus- ja laborisüsteemid, mis võimaldavad õppida, katsetada ja arendada erineva taustaga inseneride ja teadlastega, ning tippteadlaste gruppide olemasolu, mis tagab kõrgetasemelise teadusliku kompetentsi ja ökosüsteemi. Kuigi infrastruktuuri ja „betooni“ on piisavalt, on järgmine samm investeerimine inimestesse ja riistvarasse.
Vaata sTARTUp Day 2026 paneeldiskussiooni täismahus järele Youtube’s:
