Veel kümme aastat tagasi ei teadnud paljud Eesti ettevõtjad, et siinmail üldse kiipe arendatakse, samas kui näiteks TalTechis on kiibitööd tehtud juba üle 30 aasta ning koguni Apple’i seadmetes on kasutatud Eestis disainitud kiipe. Mullu Metroserdi juurde loodud kiibikeskus on suur ühistöö tulemus, kus oma jõu Eesti kiibidisaini arengu hüvanguks ühendasid rakendusuuringute keskus Metrosert, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Eesti Elektroonikatööstuse Liit ning Taltechi kiibiteadlased.
Kuidas saab Eestist tärkav kiibitööstus anda hoogu majandusele, tugevdada julgeolekut ja luua globaalselt olulisi niššlahendusi? Värskes „Sihitult tipus“ saates avavad valdkonna telgitaguseid teadlased, ettevõtjad ja arendajad, kelle töö loob aluse homsele tehnoloogiale.
„Jutt ei olegi ainult tootmises, vaid kuidas neid paremini ja efektiivsemalt ka disainida. Ja sellega siis kohalikku tööstust erinevates valdkondades toetada,“ ütles Metroserdi kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik, kirjeldades keskuse peamist eesmärki.
„Paljuski võib öelda, et ka see sõda, mis praegu Ukrainas käib, on kiipide sõda. Et kes suudab teha kergemaid, väiksemaid, kiiremaid kiipe, kes suudab tehisintellekti panna jooksma drooni peal – kõik see on kinni kiipides,“ rõhutas süvatehnoloogia ettevõtja Andi Hektor, tuues teemasse ka julgeolekumõõtme. “Moodsad sõjad hakkavad olema kiibisõjad ja see on koht, kus Eestil, kes me paratamatult oleme nn eesliinil, on oluline kaasa rääkida.”
„Kui sa võtad kolmanda tootja kiibi oma toote koosseisu, siis kes garanteerib, et aasta pärast see kiip on veel riiulil? See on päris suur risk,“ selgitas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse projekti „Kiip“ koordinaator Jaan Raik, viidates tarneahela ja sõltuvuse probleemidele. “Ka riistvara turve on üks kiibikeskuse valdkondi. See on viimase kümne aasta jooksul küberturbe teemades olnud üks domineerivaid teemasid. Ja kui me seda ei valda, siis on meie poolt loodud droonid elektrooniliste vahenditega väga kergelt rünnatavad.”
Saates jäi kõlama, et Eesti ei hakka konkureerima Taiwaniga kiibitehaste alal, kuid meil on potentsiaal disaini vallas ning eriti rakenduspõhiste kiipide arenduses. Seal peitubki võimalus, mis võib määrata nii meie majanduse kui tehnoloogia tuleviku.
Eesti kiibikeskus avas hiljuti kogukonnalehe kiip.ee, mille kaudu kiibitehnoloogiate arendus eestlasele arusaadavaks muuta.
Kas Eesti kiibid on kujunemas meie uueks ekspordi edulooks? Kuula põnevat saadet Eesti kiipide eduloost, mida juhib saatejuht Brent Pere.
Kogu saatesarja “Sihitult tipus” leiad SIIT.
