Tutvustame Metroserdi juhatuse liiget, rakendusuuringute keskuse juhti Indrek Tulpi, kes, hariduselt arvutuskeemik ja molekulaartehnoloog, on aastaid tegutsenud selle nimel, et Eesti teadus jõuaks tööstusesse ja rahvusvahelistele turgudele. Räägime rahvusvahelisest karjäärist, tööst rakendusuuringute keskuses, mootorratastest, hobustest ja elektrist.
Sul on väga põnev eriala – palun räägi, mida oled varem elus teinud ja kuidas sattusid Metroserti?
Minu professionaalne karjäär algas tervisekaitseinspektsiooni kesklaboris (praegune Terviseamet – toim), kus tegelesin raskemetallide määramisega vee ja toiduainete proovides ning kirjutasin sellel teemal ka oma bakalaureusetöö. Hiljem liikusin biotehnoloogia ettevõttesse, kus töötasin pinnakeemiaga ja arendasin DNA kiipide tootmist. 2003. aastal lõppes see ettevõtmine ootamatult, kuid see andis mulle võimaluse liikuda edasi.
Nooruspõlves on mind alati huvitanud erinevad tehnoloogiad, sealhulgas arvutitehnoloogia. Seetõttu suundusin magistriõppesse molekulaartehnoloogia erialale, mis on seotud arvutikeemiaga. Magistriõpingute käigus olin poolteist aastat vahetusteadlasena Florida ülikoolis, kus töötasin professor Alan Roy Katritzky grupis, kes on tuntud heterotsükliliste orgaaniliste ühendite keemikuna. Seal tegelesin nii teoreetiliste projektidega (nt lahustuvuse üldine analüüs, millest valmis ka magistritöö) kui ka tööstuslähedaste teemadega, nagu kütuste lisandite analüüs ja sääsetõrjevahendite uurimine.
Mis on arvutuskeemia?
Arvutikeemia on sisuliselt keemiste protsesside arvutis modelleerimine, lähtudes ainete omadustest. See võib olla ab initio ehk täiesti ainult kvantkeemia teooriatel põhinev või poolempiiriline, mis teooriat lihtsustab ja võtab arvesse eksperimentaalseid väärtusi. Arvutikeemiliselt uuritakse nii väikeseid peenkemikaale kui ka suuremad valgusüsteeme ning nendevahelist koosmõju.
Mis sai pärast Florida ülikooli?
Tulin tagasi ja jätkasin doktoriõpinguid samal erialal. Paralleelselt töötasin ka mõnes ettevõttes. 2009. aastal lõime koos sõbraga meditsiiniseadmete arendamise ettevõtte Selfdiagnostics OÜ, kus arendasime portatiivset ühekordset kodus kasutatavat PCR-i põhist kiirtesti. Tegutsesime eraettevõttena, kuid tegime tihedat koostööd ülikoolidega ning kaasasime mitmeid grante. Meil oli koostöö Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Saksamaal Frauenhoferi IZI, Dresdeni Tehnikaülikooli ja mitmete eraettevõtetega. Kokku kulus arendusele umbes 20 miljonit eurot.
Mida tegid edasi pärast ettevõtjaks hakkamist?
2019. aastal läksin õppima ärijuhtimist Tartu Ülikooli ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimise erialale, mille lõpetasin 2020. Seejärel töötasin Eesti Teadusagentuuris, kus juhtisin ressursside väärindamise programmi. Seal oli oluline, et teadustegevus lähtuks ettevõtlussektori vajadustest. 2023. aastal alustasin Metroserdi rakendusuuringute keskuse ülesehitamisega.
Oled tegelenud väga erinevate projektidega. Kas oled osalenud ka ravimiarenduses?
Jah, olen osalenud mitmetes ravimiarendusprojektides, sealhulgas ravimite modelleerimises ja omaduste (nt ADMET-profiili – imendumine, distributsioon, metabolism, eliminatsioon, toksilisus) hindamises. Minu doktoritöö keskendus erinevate ainete keemillis-bioloogiliste omaduste modelleerimisele. Lisaks meditsiiniseadmete arendusele olen tegelenud ka biokeemia ja biotehnoloogia projektidega, näiteks kasutasime arenduses isotermaalset PCR-i koos erinevate peptiidega mikroorganismide analüüsimiseks. Oleme esitanud seitse patenditaotlust, millest kaks on rahvusvaheliselt kaitstud.
Millal esmakordselt kuulsid, et Eestis hakatakse looma rakendusuuringute keskust?
Esimest korda kuulsin sellest juba umbes 2005. aasta paiku, kui sellest räägiti väga üldiselt. Hiljem, väliskaubandus- ja ettevõtlusministri Anne Sullingu ajal, hakati sellest tõsisemalt rääkima, kuid erinevatel põhjustel jäi see soiku. Lõplikult käivitus protsess 2022. aasta paiku, kui olin juba Eesti Teadusagentuuris ja info liikus erinevates juhtrühmades.
Mis oli põhjus, miks Sind valiti Metroserdi rakendusuuringute keskust juhtima?
Küllap mind valiti, kuna mul on kogemus nii ülikooli kui ettevõtte poolelt – olen olnud teadlane ja tehnoloogia arendusjuht, näinud arendustöö protsessi algusest lõpuni. See on oluline, sest Metroserdi rakendusuuringute keskuse ülesanne on olla sild ülikoolide ja ettevõtete vahel.
Nüüdseks on Sul täitumas Metroserdi rakendusuuringute keskuse juhina kaks aastat. Kuidas on läinud?
See aeg on olnud väljakutsete rohke, sest loome pikaajalist organisatsiooni. Meie ülesanne on leevendada turutõrkeid, millega erasektor ise ei tegele, ning olla arenduspartner paljudele ettevõtetele. On oluline, et keskus oleks sõltumatu ja riigi omandis, nagu see on ka Soomes (VTT), Rootsis (RISE) ja Norras (SINTEF).
Mis Sind igapäevatöös kõige rohkem rõõmustab?
Kõige rohkem rõõmustab mind meie meeskond – väga erineva taustaga, ent oma ala spetsialistid, kes täiendavad teineteist ja on motiveeritud. Samuti on mul hea meel Metroserdi metroloogide, sertifitseerijate ja administratiivüksuse üle – meil töötab väga palju pühendunud inimesi, kelle silmad igapäevaselt säravad ja kes aitavad kaasa suure missiooni elluviimisele.
Hiljuti külastas Metroserti president Alar Karis, see oli vist suisa esmakordselt ettevõtte ajaloo jooksul.
See oli väga oluline sündmus ja näitab, et oleme Eesti riigile tähtsad. Presidendi küsimused ja kommentaarid olid väga sisukad. Ta rõhutas, et Eesti teadussaavutused peavad jõudma suuremas mahus turgudele. Eestis on väga tugevad ülikoolid ja teadus, kuid Euroopa Komisjoni analüüsi järgi jõuab teadustulemus tööstusesse liiga vähe. Rakendusuuringute keskus ongi loodud selleks, et seda olukorda parandada.
“Meil töötab väga palju pühendunud inimesi, kelle silmad igapäevaselt säravad ja kes aitavad kaasa suure missiooni elluviimisele.”
Kui oluline on Metroserdile koostöö ülikoolidega?
Koostöö ülikoolidega on meie jaoks ülioluline. Oleme ülikoolide ja tööstuse vahepealne organisatsioon ning töötame mõlema osapoolega. Oluline on ka inimkapitali kasvatamine – pakume praktikakohti, stipendiume, lõputööde teemasid ning vajadusel ka loenguid.
Kus asub Metroserdi rakendusuuringute keskus kümne aasta pärast?
Loodan, et oleme üleeuroopaline tugev partner oma fookusvaldkondades. Fookuse hoidmine on väga tähtis – kõike korraga teha ei saa, aga oma valdkondades tahame olla tipptasemel ning heaks partneriks nii Eesti kui ka välismaa ettevõtetele.
Kus näed iseennast kümne aasta pärast?
Raske öelda. Mulle sobib pigem organisatsiooni kasvufaasis osalemine ja ülesehitamine. Kui organisatsioon saavutab stabiilsuse, võib-olla ma enam ei ole parim juht. Aga eks näis – valdkond areneb pidevalt ja uusi väljakutseid tuleb üha juurde. Loodetavasti arenen isa ka.
Palun räägi paari sõnaga ka isiklikust taustast – kust oled pärit oled ja millega vabal ajal tegeled?
Olen sündinud Tallinnas, kuid umbes 12-aastaselt kolisime Võrumaale, kus lõpetasin Varstu keskkooli. Seejärel suundusin Tartu Ülikooli keemiat õppima ning sealt edasi olen elanud ja töötanud nii Eestis kui ka välismaal. Mul on kaks tütart – üks lõpetab lasteaia, teine kolmandat klassi. Meie pere suur hobi on Võrumaal asuv suvekodu, kus võib öelda küll, on minu hobiks maakodu hooldamine ja vanade hoonete korrastamine. Meil on ka hobune ning suvel on neid talle seltsiks koguni mitu. Lisaks meeldib mulle vanu mootorrattaid taastada – mul on neli nõukogudeaegset ratast, millest kaks on sõidukorras. Vabal ajal meeldib ka kalastada ning teha väiksemaid ehitustöid.
Hiljuti näiteks panin kokku vana välimusega pildiraame – kasutan selleks vanu laudu või aialippe, mis on aastatega saanud iseloomuga välimuse. Raami sisse lähevad abikaasa joonistatud pildid, mida edasi kingime näiteks lasteaia õpetajatele või muudeks tähtpäevadeks. See on tore viis ühendada loomingulisus, taaskasutus ja perega koos tegutsemine.
Kas suudaksid maal ka elektrita hakkama saada?
Kui elekter ära läheb, saab ikka hakkama. Covidi ajal olimegi maal ja ei saanud arugi, et midagi oleks teisiti. Varem juhtus meil maal, et elekter läks ära üsna tihti ja see oli täiesti tavaline. Ükskord oli isegi nii, et vaatasin küünlavalgel televiisorit – teler töötas ja valgustus oli ära. Maal elades tuleb igas olukorras toime tulla.
