Metroserdi juurde rajatud rakendusuuringute keskus ei ole lihtsalt teadustaristu, vaid võtmetähtsusega ühenduslüli teaduse, ettevõtete ja riigi vahel, kinnitas keskuse juht ja Metroserdi juhatuse liige Indrek Tulp.
Tema sõnul loodi rakendusuuringute keskus eesmärgiga tugevdada Eesti ettevõtete konkurentsivõimekust, kiirendada tehnoloogiate jõudmist laborist turule ning arendada rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist teadmusmahukat tööstust.
„Sellised keskused on arenenud riikides juba ammu oluline osa innovatsioonisüsteemist. Eestil on aeg järele jõuda. Meie eesmärk ei ole lihtsalt testida tehnoloogiaid – me anname hoogu järgmise põlvkonna tööstuse sünnile, mis ekspordib, loob väärtust ja kinnitab Eestit uute tehnoloogiate ja innovatsiooniloome kaardil. Me tahame näidata, et Eesti ei ole ainult digiriik – me oleme ka väärindaja, arendaja ja tõhus rahvusvaheline koostööpartner,“ sõnas ta.
Rakendusuuringute keskuse rajamiseks tehtud investeeringu toel luuakse tehnoloogiataristu, mida Eesti ettevõtted ja teadlased on aastaid oodanud – alates droonide ja autonoomsete sõidukite testimiskeskkondadest kuni biorafineerimise ja vesinikutehnoloogiate pilootlaborite ning terviseandmete väärindamise turvaliste protsessideni. Tegemist ei ole konkurendiga olemasolevatele teadusasutustele, vaid täiendava, tööstusele orienteeritud platvormiga, mis võimaldab kiiret katsetamist, arendamist ja turule liikumist.
„Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutseva ettevõttena on meie roll teha rakendusuuringuid, mis lähtuvad ettevõtete tegelikest vajadustest ja tellimusest. See tähendab, et me ei dubleeri üheski töölõigus ülikoolide tööd, vaid täiendame seda ja teeme tihedat koostööd. Viime ellu ühiseid teadusprojekte, aga pakume ka praktikavõimalusi ja stipendiume, tagades nii, et iga teadlane ja spetsialist leiaks innovatsiooni ökosüsteemis oma koha – olgu siis baasteaduses, prototüüpimises või tehnoloogiate industrialiseerimisel,“ sõnas Tulp.
Rakendusuuringute keskuse raames on käivitunud viis tegevusvaldkonda:
- Droonid ja julgeolek: tehnoloogia kontrollitud areng – RUKi droonilabor arendab võimekusi, mida Eesti ettevõtted ja kaitsevaldkond üha enam vajavad. Tehnoloogiate testimine reaalsetes tingimustes, elektromagnetilise häiringu, ilmastikuolude, vibratsiooni, tolmu ja muude häirijate mõju hindamine ning sensorite töökindluse kontrollimine aitab maandada riske ja arendada konkurentsivõimelisi lahendusi.
- Autonoomsed süsteemid: mobiilne labor kui tulevikuvõti – Eestis puudub täna väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel taskukohane võimalus testida autonoomseid sõidukeid. RUKi mobiilne välilabor on selles osas murranguline lahendus – see võimaldab testimist kliendi juures kohapeal, toetades ka Transpordiametit uute regulatsioonide rakendamisel.
- Vesinikutehnoloogiad: ühendaja ja kiirendi – RUKi vesinikutehnoloogia üksus aitab Eestil ületada seni suurima kitsaskoha – puuduva testimisvõimekuse. Kui varem saadeti prototüübid välismaale, siis nüüd saab kütuseelemente ja elektrolüüsereid testida kohapeal. See tähendab kiiremat arendust, madalamaid kulusid ja uusi ärivõimalusi. Keskus ei ole lihtsalt labor, vaid vesinikuinnovatsiooni platvorm, kus kohtuvad teadus, ettevõtlus ja poliitikakujundamine.
- Biorafineerimine: tuleviku tööstus Eesti nägu – biorafineerimise üksus keskendub sünteetilisele bioloogiale. Tegeleb valkude, ensüümide, pärmide, lipiidide ja biopolümeeride arendamisele. Koostöös Eesti ülikoolide ja ettevõtetega luuakse tööstusliku skaleerimise platvorm, andes ettevõtetele ajavõitu ja hoides kulusid kontrolli all. Üksus toetab kestlikku üleminekut fossiilsetelt toorainetelt biopõhistele lahendustele, panustades nii toidujulgeolekusse, rohepöördesse kui ka tervisetehnoloogiate arengusse.
- Terviseandmed: andmete turvaline ja tõhus väärindamine – RUK arendab kvaliteetseid ja turvalisi andmeprotsesse, mis võimaldab regulatsioonidele vastavat terviseandmete teisest kasutust teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevustes uute toodete ja teenuste loomisel. Üksus aitab luua teadmisi, mille toel on võimalik arendada targemaid ravilahendusi, meditsiinitehnikat ja digitaalset tervishoidu.
Rakendusuuringute keskuse käivitamiseks eraldatud 16 miljonist eurost on 6 miljonit eurot kavandatud droonitehnoloogiate suunale, 5 miljonit eurot biorafineerimise suunale, 4 miljonit eurot vesinikutehnoloogia suunale ja 1 miljon eurot autonoomsetele süsteemidele. Terviseandmete valdkonna üksus ei vaja oma tegevuseks investeeringuid tehnoloogia hankimiseks ning üksuse tippspetsialistide kaasamiseks vajalik rahastus tuleb teenuste müügist.
Fotol rakendusuuringute keskuse juhid vasakult: Priit Ilomets (vesinikutehnoloogiate valdkonna juht), Rainer Kivimäe (droonitehnoloogiate valdkonna juht), Kaupo Reede (biorafineerimise valdkonna juht), Indrek Tulp (Metroserdi juhatuse liige), Janne Pullat (terviseandmete valdkonna juht), Taaniel Tigas (autonoomsete sõidukite valdkonna juht).