Mõisted nagu sertifitseerimine, kvaliteet ja süsteemsus seostuvad paljudele bürokraatiaga, samas peidavad need endas põnevat tööd väga eripalgeliste ettevõtetega. Metroserdi sertifitseerimisdivisjoni juht Evelin Kurmiste aitab Eesti ettevõtetel jätkusuutlikult kasvada. Järgnevas intervjuus räägib Evelin, kuidas ta kunagi auditeerimise juurde sattus ja miks ta teeb oma tööd ettevõtetega põhjalikult, inimlikult ning kirglikult.
Kuidas sattusid Metroserti tööle?
Metroserdiga algas minu koostöö aastal 2010, mil istusin hoopis teisel pool lauda ja olin üks auditeeritavatest. Samal aastal kaitsesin oma bakalaureusetöö, mille käigus juurutasin juhtimissüsteemi ühes väikeses ettevõttes. Kui me siis partnerit otsisime, et kes meid sertifitseerima hakkab, siis lõpuks langes kaalukauss Metroserdi kasuks. Tellisime kogu ettevõttele ka Metroserdist kvaliteedijuhtimissüsteemi tutvustava koolituse. Jäingi sellesama väikeettevõtte poolele kvaliteedijuhtimissüsteemi eestvedajaks, kuigi minu põhitöö oli sootuks keskkonnaprojektide koordineerimine. Kuni 2018. aastal tundsin, et seitseteist aastat projektidega tegelemise kogemust on piisav ja on aeg liikuda. Nägin Metroserdi töökuulutust ja siin ma nüüd alates 2019. aasta algusest olen.
Milline haridus ja taust on vajalik selliseks keeruliseks ning keskmisele inimesele kohati ehk üpriski arusaamatuks tööks?
Minu haridus on Tallinna Tehnikaülikoolist, õppisin halduskorraldust, mis andis piisavalt laia haridusliku tasuta ja korrektse dokumentide vormistamisoskuse. Lapsepõlves unistasin hoopis sekretäriks saamisest, sest mu ema oli linnasekretär ja mulle meeldis väga “vana hea” nõukoguaegse trükimasinaga trükkida. Sealt sai huvi dokumentide ja korrektse töö vastu tõenäoliselt alguse.
Ma vist olen oma olemuselt pigem põhjalik, kuid mitte norija! Projektides tuli väga täpselt järge ajada, kas rahastus on läinud õigesse kohta, kas dokumentatsioon vastas nõuetele. Olen nooremas eas töötanud ka kohtusüsteemis, ehk et ma olen kogu aeg olnud sellises töös, kus on vaja täpsust ja kõike tuleb suuta tõendada. Kvaliteedijuhtimine iseenesest ei ole tõenäoliselt ühegi noore inimese unistus. Kui Metroserti tulin, olin kõige noorem oma tiimis. Elukogemuse ja laia silmaringi olemasolu on audiitorile vajalik, mistõttu oli arvamus, et alla viiekümne ei tohikski audiitor olla. Täna meie üksust vaadates olen peaaegu et kõige vanem. On rõõm näha, kuidas noortel silmad säravad ja õppimistahe ei rauge. Audiitori üks oluline eeldus ongi õppimistahe. Meil on kogu aeg vaja silmaringi laiendada, uusi valdkondi tundma õppida ning muudatustega ka seadusandluses end kursis hoida.
“Loodan, et sertifitseerimist ei võeta enam kui mõttetut bürokraatiat, vaid mõistetakse, et see lisab ettevõttele väärtust.”
Kas haldusjuhtimisest audiitoriks liikumine on tavapärane tee?
Ei ole väga tavapärane. Kui ma oma lõputööd tegin ISO kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutamise kohta, siis seegi oli juba ainulaadne. Üks minu lõputöö juhendaja leiti mulle hoopis väljastpoolt ülikooli. Tuttava kaudu tuli vajadus, et meil oleks vaja kvaliteedijuhtimissüsteem juurutada ja siis ma ühendasin need kaks teemat – tegin lõputöö ja juurutasin ettevõttele kvaliteedijuhtimissüsteemi. Sealt sai pisik alguse.
Millal peaks ettevõte end sertifitseerima ja Metroserdi poole pöörduma?
Metrosert on sertifitseerimisasutus ja kui ettevõte juba meieni jõuab, siis on soov saada sertifitseeritud. Ei ole isegi väga vahet, kas soovitakse kvaliteedi-, keskkonna-, tööohutuse vm juhtimissüsteemi sertifikaati. Sageli kuulen ettevõttelt küsimust, et kas ta on valmis. Mulle meeldib mõelda, et kui tegu on juba toimiva ettevõttega, kliendibaas on paigas ja klientide tagasiside on positiivne, siis on suuresti kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi nõuded täidetud. Tavaliselt ei ole lihtsalt standardis kirjeldatud teemasid nn paberile pandud. Eesmärgid ja riskid on juhil peas ikka olemas ja kliendinõuded tulevad nagunii kliendilt. Seega on ju midagi juba olemas. Juhtimissüsteem tähendabki süsteemset juhtimist. Kõik ettevõtted võiksid selle endale juurutada, iseasi, kas nad tahavad jõuda sertifikaadini, mis iseenesest on lisandväärtus, sest sõltumatu kolmas osapool on loodud süsteemile andnud omapoolse hinnangu.
Täna on Eestis sertifikaate pigem vähe, neid võiks olla rohkem. Sektorites, kus hankijad nõuavad sertifikaate, on see tõusev trend. Positiivne on näha, et Eestis on ka keskkonnajuhtimissüsteemid tõusev trend. Samuti on tööohutuse juhtimissüsteemide sertifitseerimise kasvu märgata, eriti Skandinaaviaga seotud ettevõtetes. Roheline mõtteviis, kliimaneutraalsus, aga ka töötajatele pühendumine on märksõnad, mis järjest enam esile kerkivad ja nende teemadega tegelemata jätta enam ei saa.
Kuidas näeb välja audiitori tavaline tööpäev?
Audiitori tööpäev näeb tihti välja nii, et vajadusel alustad hommikul kas kell viis või kuus kodust ärasõitu ja jõuad tagasi hilja õhtul. Auditipäeva tavapärane pikkus on kaheksa tundi kliendi juures, füüsiliselt kohapeal. Suuremate ettevõtete puhul võib audit kesta päevi. Sõidame hommikul kohale, teeme auditi ära ja õhtul sõidame tagasi või kui on mitmepäevased auditid, siis ööbime erinevates hotellides ja järgmistel päevadel jätkame auditiga. See töö on omamoodi seikluslik ja kuigi väsitav, siis samas hästi põnev. Audiitorite puhul on tavaline indikaator, et kui meid ei ole kontoris, siis järelikult teeme tööd.
Lisaks auditeerimisele on taustal ka palju muud tööd: kompetentsuste hindamine ja üle vaatamine, täiendkoolitused, audiitorite väljaõpe, akrediteerijate ning koostööpartneritega suhtlemine, sertifitseerimise pakkumiste tegemine, lepingute sõlmimine klientidega jne. Auditeerimine ise on pigem kõige põnevam osa, sest saad päriselt kliendi juures kohal olla ja näha, mida nad teevad. Suhtlemist on palju ja seda väga erinevate inimestega. Kohaneda tuleb kiiresti ja end ümber häälestada vastavalt vajadusele. Samas nähtu-kuuldu tuleb aruandena kirja panna ehk et ka audititega kaasneb rutiinset ja mitte nii põnevat tegevust.
Kas võiksid ehk välja tuua mõne auditi, mis on jäänud mingil põhjusel meelde?
Meil on väga eripalgeline kliendibaas – ehitajatest tootmisettevõteteni ning IT-ettevõtetest jae- ja hulgimüügiettevõteteni. Mulle meeldib pigem suuremaid ettevõtteid auditeerida või siis ka keskkonnajuhtimissüsteemi auditeid teha. Kuigi ma auditeerin peaaegu kõiki Metroserdi portfelli kuuluvaid süsteeme. Eesti Raudtee on suur ja auditeerimine mahukas.
Palju tegevuskohti ja audit võib kesta enam kui töönädalas päevi. Tartu Ülikooli Kliinikum on samuti suur klient, kelle keskkonnajuhtimissüsteemi auditid on pikad aga samas ka põnevad. On ka ettevõtteid, kes toodavad rahvusvahelistele turgudele. Põnevaid ettevõtteid on palju, kõiki eraldi välja tuues oleks nimekiri päris pikk. Meil on kliendiportfellis rõivatootjaid, mööblitootjaid, jäätmekäitlejaid – väga palju erinevaid ja ägedaid ettevõtteid. Ja tegelikult on igal ettevõttel oma nägu ja see teebki töö põnevaks.
Milline on sertifitseerimine tulevikus?
Ma arvan, et see valdkond ei kao kuhugi. Pigem läheb see spetsiifilisemaks, arvestades maailma olukorda ja uusi nõudeid. Mõtleme kasvõi ohtudele mis meid igapäevaselt ümbritsevad. Kvaliteet jääb alati oluliseks teemaks. Kvaliteetse toote ja teenuse tähtsust väärtustatakse aina enam. Loodan, et sertifitseerimist ei võeta enam kui mõttetut bürokraatiat, vaid mõistetakse, et see lisab ettevõttele väärtust. Teadlikkust kvaliteedi-, keskkonna- tööohutuse vm juhtimissüsteemi olulisusest tuleb kindlasti tõsta, eriti juhtide seas. Juhid peavad aru saama miks teema on oluline, sest nemad saavad olla ettevõttes suunanäitajaks ja eeskujuks. Töötajaid kaasates ja ise juhina süsteemsesse juhtimisse uskudes ning seda demonstreerides, mõistavad ka töötajad selle olulisust.
Pikad tööpäevad on seega auditeerimise juures reaalsus. Kuidas töömõtetest end välja lülitad?
Veedan vaba aega pere keskel. Kuna tööga seoses on suhtlust palju, siis vabal ajal eelistan pigem omaette koos perega veeta. Mul on suur aed ja maja, kus tegevust jagub. Aiatöö, eriti kevadel, kui kõik hakkab tärkama – see on tõeline energiaallikas. Sõidan tööle (kontorisse) umbes nelikümmend minutit, aga ka audititele sõites, kuulan muusikat ja kogun mõtteid. Olen kõigesööja nii muusika kui raamatute osas. Öökapil on mitmeid raamatuid, mis ootavad lõpuni lugemist.
Praegu pigem vähem, kuid tegelen ka masintikkimisega. See nõuab keskendumist ja loomingulisust, aga samas aitab täielikult argimuredest välja lülituda. Vahel aitan ka ise kolleegidele, sõpradele ja tuttavatele personaalseid kingitusi teha.
Kus näed end kümne aasta pärast?
Usun, et teen edasi sama tööd. Mulle meeldib see, mida ma teen. Kui valdkond areneb ja töös on põnevust, siis on äge seda igapäevaselt üha kogeda. Olen pigem lojaalne ja kui töö on põnev ja pakub väljakutseid, siis ma ei näe põhjust selle muutmiseks. Peaasi et igav ei hakkaks. Mõtteid on tuleviku osas mitmeid ja väljakutseid jagub kuhjaga. Uued sertifitseerimisteenused on järjekorras juba ees ootamas. Standardeid ju jagub, millele vastavust saab auditeerida, ehk et tööpõld on lai.
Suhtlemist ja tegutsemist vajan ma kindlasti, sest paigal istuja ei ole ja seda mu praegune töö kindlasti kõike ka pakub. Lisaks on mul äge tiim, kellega koos kõiki väljakutseid ületada.
