Üleminekuks meetermõõdustikule võeti Eesti Vabariigis 1925. aastal vastu Kaalu- ja mõõduseadus (RT 187/188-1925), mis jõustus 1. jaanuaril 1929. Soetati esimesed riigietalonid massi ja pikkuse mõõtevaldkonnas – kilogrammi ja meetri algtüübid, mis anti aktiga üle Tartu Ülikooli füüsika professorile J. Vilipile 29. aprillil 1930. aastal Proovikoja inspektori A. Pomerantsi poolt.

Samal päeval viidi ka läbi võrdlus Tartu Ülikooli meetri ja kilogrammi algtüüpide ja Proovikoja töömudelite vahel. Tehti kindlaks, et proovikoja meetri töömudel on 206 μm pikem kui meetri algtüüp ja klaasist valmistatud proovikoja kilogrammi töömudeli massiks saadi 1000,0766 g (1,0000766 kg). Tähelepanuväärne on, et mõõtmised sooritati temperatuuril 16,0 °C (vt akt allpool).

 

Analoogne mõõtmine sooritati ka viie aasta möödudes 07. ja 08. oktoobril 1935. aastal. Siis saadi proovikoja meetri töömudeli pikkuseks 1 m + 204 μm ja klaasist kilogrammi töömudeli massiks 1 000 075 mg (1,000075 kg). Need tulemused kehtisid temperatuuril 16,9 °C. Täiendavad mõõtmised viidi läbi ka temperatuuril 18,7 °C. Võrreldes 1930. aasta tulemustega hinnati ka mõõtmiste võimalikku viga (tänapäeva mõistes määramatust). Pikkuse mõõtmisel hinnati keskväärtuse keskmiseks veaks ±1 μm ja massimõõtmistel 1,3 mg. Anti välja tulemusi fikseeriv akt:

 

Näitena Eesti Vabariigi esimese kilogrammietaloni massi muutusest ajas on toodud kokkuvõtlik tabel allpool:

Tabel 1. Vihi M1929 füüsikaline mass

Mõõtmise koht ja aeg	Füüsikaline mass	Laiendmääramatus (k=2)
BIPM, 1929	1000 g       -0,85 mg	0,04 mg
AS Metrosert, 2004	1000 g       -1,88 mg	0,08 mg
AS Metrosert, 2017	1000 g       -1,92 mg	0,10 mg

BIPM – Kaalude ja Mõõtude Rahvvusvaheline Büroo (Pariis, Prantsusmaa)

Käesoleva teksti koostamisel on kasutatud Viktor Vabsoni materjale ja Allar Pärna tulemusi.

Autor: Toomas Kübarsepp, AS Metrosert teadus-arendusdivisjoni juht