Eesti elektroonikatööstus lõpetab aasta selges kasvufaasis: tellimused on sügisega suurenenud, ettevõtted investeerivad uuenduslikesse tehnoloogiatesse ning fookus liigub üha enam kõrgema lisandväärtusega lahendustele. Reedel, 5. detsembril toimunud rahvusvaheline seminar “EMS & Beyond 2025” Tallinnas tõi need trendid teravalt fookusesse, eriti seoses uue kiibitehnoloogia kompetentsikeskuse KIIP käivitumisega.
Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuht Arno Kolk rõhutas, et 2025. aasta lõpuks on turg selgelt pöördunud kasvule. Tema sõnul on „tellimused sügisega kasvanud ja turg on liikunud tõusujoones”, mis peegeldab klientide kindlustunnet ja ettevõtete valmisolekut võtta ette suuremaid projekte. Ettevõtted paigutavad üha rohkem ressursse automatiseerimisse, tootmisprotsesside digitaliseerimisse ja kvaliteedikontrolli lahendustesse, et vastata kõrgtehnoloogiliste toodete kasvavale nõudlusele. Kolki hinnangul ei ole tegu üksnes lühiajalise taastumisega, vaid struktuurse muutusega, kus Eesti tootjad liiguvad lihtsatelt koostetöödest keerukamate ja teadmusmahukamate lahenduste suunas.
Kiibikeskuse sünd ja kasv aastal 2025
Oluliselt enam kui varasemates aruteludes tõsteti seekord esile Metroserdi rakendusuuringute keskuses droonivaldkonna juures tegutsevat Eesti kiibitehnoloogia kompetentsikeskust KIIP, millest on kiiresti saamas Eesti elektroonika- ja tehnoloogiasektori üks võtmeinitsiatiive. Keskus koondab kiipide arendamise, testimise ja usaldusväärsuse hindamise võimekuse ühe katuse alla, sidudes riigi, ülikoolide ja ettevõtete oskusteabe. Arno Kolk kirjeldas KIIPi kui „kogu sektori innovatsiooni mootorit”. „See annab tugeva tõuke kogu sektori innovatsioonile ja võimaldab Eesti kõrgtehnoloogiaettevõtetel viia oma tooted uuele tasemele,” tõdes ta.
Kuigi KIIP on ametlikult alles käivitumisfaasis, on keskuse mõju juba tuntav. Kiibikeskus on jõudnud konsulteerida 15 Eesti ettevõtet, aidates neil hinnata, millistes toodetes ja ärimudelites on kiibiarendus mõistlik, millised on tehnilised ja regulatiivsed riskid ning milliseid ressursse see eeldab. KIIP on osa laiemast Euroopa ülesest võrgustikust, mille eesmärk on tugevdada liikmesriikide kiibiarenduse kompetentsi ja vähendada sõltuvust väljastpoolt Euroopat pärit lahendustest.
Sektori pikaajalise konkurentsivõime tagab Kolgi sõnul tugev järelkasv: „Insenerihariduse vastuvõtunumbrid on stabiilselt kõrgel ning huvi elektroonikaõppe vastu kasvab. Meie kampaania „Õpi elektroonikat!” on toonud erialale uusi õppijaid, mis annab kindlust, et ka tulevikus on sektoris piisavalt tippspetsialiste.” Ülikoolide ja tööstuse sidemed tihenevad, kuna ettevõtted otsivad järjest enam võimalusi kaasata tudengeid arendusprojektidesse juba õpingute ajal.
Eksperdid 19 riigist
Reedel Tallinnas toimunud seminar “EMS & Beyond 2025” tõi kohale 230 elektroonikatööstuse eksperti 19 riigist, rõhutades Eesti rolli rahvusvahelise arutelupaigana. Euroopa üks tuntumaid analüütikuid Dieter Weiss märkis, et sektoris toimub „erakordselt palju ühinemisi ja ülevõtmisi” ning AI-serverite turu kiire kasv tõstab oluliselt nõudlust kõrgtehnoloogiliste trükkplaatide ja EMS-teenuste järele. Päeva jooksul käsitleti Kesk- ja Ida-Euroopa rolli globaalses tarneahelas, Euroopa EMS-sektori keerulisi turutrende, PCB tootmise jätkusuutlikkust Euroopas ning geopoliitilisi muutusi, mis mõjutavad tarneahelaid ja turuolukorda.
Seminari raames andis Eesti Elektroonikatööstuse Liit esmakordselt üle teenetemärgid neljale isikule: Andres Taklajale (postuumselt), Dieter Weissile, Andres Ojalillele ja Arno Kolgile. Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees ning Incap Corporationi president ja tegevjuht Otto Pukk sõnas: „Eesti elektroonikatööstuse tugevus peitub inimestes, kes on oma pühendumise, teadmiste ja visiooniga suutnud luua sektori, mis konkureerib edukalt kogu Euroopas.” Puki sõnul ühendab kõiki laureaate märgilise tähtsusega panus. „Nende inimeste töö ulatub kaugemale ettevõtte või organisatsiooni piiridest. Nad on kujundanud kogu sektori arengusuundi ja loonud tugeva teadmistepõhise vundamendi, millele tööstuse järgmised põlvkonnad saavad toetuda.”
Teenetemärgid pikaajalise panuse eest
Andres Taklaja panus oli liidu loomisel otsustava tähtsusega – ta oli EETL-i esimene juhatuse esimees ning TTÜ raadiotehnika instituudi juhatajana mängis olulist rolli raadioinseneride koolitamisel. Ranteloni asutajana andis ta märkimisväärse panuse Eesti elektroonikatööstuse arengusse ja riigi kaitsevõimesse. Dieter Weiss on üks Euroopa EMS-sektori mõjukamaid eksperte, kelle töö on oluliselt suurendanud arusaama elektroonikatootmise strateegilisest rollist Euroopas. Andres Ojalill on olnud keskne jõud IPC standardite juurutamisel Eestis nii tööstuses kui ka kutsehariduses, luues Eesti esimese IPC koolitus- ja sertifitseerimiskeskuse. Arno Kolk pälvis teenetemärgi pikaajalise panuse eest, mille tulemusel on Eesti Elektroonikatööstuse Liidust kujunenud ligi 90 liikmega tugev kogukond ning ta on oluliselt edendanud inseneriharidust ja järelkasvu.
“EMS & Beyond 2025” seminari messialal olid tänavu väljas Amitronic, Bee Produced, CalcuQuote, Eurostat, Future Electronics, Global Electronics Association, Luminovo, Metrosert, Mycronic, Smthouse, TE connectivity, Testhouse Nordic, TLT PCB, TTI, Würth Elektronik, Yageo Group. Seminari toetavad Tallinn, Incap Corporation, In4ma, Data4PCB, Luminovo, Global Eletronics Association, TLT PCB ja Avnet.
ning kiibikeskuse ja metroloogiadivisjoni spetsialistid “EMS & Beyond 2025” messialal.
