8.-9. oktoobrini toimuvad Tartu Vesinikupäevad tähistavad sel aastal kümnendat sünnipäeva. Kümne aasta jooksul on sündmus toonud kokku teadlased, ettevõtjad, poliitikakujundajad ja teised valdkonna eestvedajad, et tutvustada uusimaid teadusuuringuid ja tehnoloogiaid, jagada kogemusi, luua koostöösuhteid ning anda hoogu uutele ideedele ja rakendustele.
Juubel annab sobiva võimaluse vaadata korraga tagasi ja ette: millised on olnud Eesti vesinikuvaldkonna olulisemad saavutused nende kümne aasta jooksul ning milliseid samme, otsuseid ja arenguid vajab järgmine etapp. Järgnev 10+10 ülevaade koondab kümme senist verstaposti ja kümme tulevikusuunda, mis aitavad mõtestada valdkonna arengut ning seada järgmisi sihte.
10 märgilist arengut 2016-2026
- 2016–2020: Eesti teadus- ja tehnoloogiabaasi küpsemine
Tartu Ülikooli ja teiste teadusasutuste pikaajaline energiatehnoloogiate uurimistöö ning selliste ettevõtete nagu Elcogen areng lõid aluse Eesti kütuseelemendi-, elektrolüüsi- ja energiasalvestustehnoloogiate jõudmiseks rahvusvahelisele tasemele. - 2021: esimesed suuremad riiklikud vesinikumeetmed
Riik hakkas toetama terviklike rohevesiniku väärtusahelate loomist, hõlmates tootmist, tankimistaristut ja vesiniku tegelikku kasutamist. Sellega muutus vesinik üksikutest arendusprojektidest riiklikult toetatud tehnoloogiasuunaks. - 2021: esimese tervikliku rohevesiniku väärtusahela rahastusotsus
Utilitase ja UG Investmentsi projekt sai toetuse, et rajada Eestis rohevesiniku tootmine, tankimistaristu ning vesinikku kasutav sõidukipark. - 2022: Eesti liitus Põhjamaade-Balti vesinikukoridori arendamisega
Kuue riigi gaasivõrguettevõtted, sealhulgas Elering, alustasid vesinikutaristu kavandamist Soomest läbi Balti riikide ja Poola Saksamaale. Hiljem jõudis projekt Euroopa ühishuviprojektide nimekirja ning teostatavus- ja turu-uuringuteni. - 2023: valmis Eesti vesiniku teekaart
Vesinik jõudis ametlikult Eesti energia-, tööstus-, transpordi- ja innovatsioonipoliitika osaks ning valdkond sai esimest korda riiklikult sõnastatud arengusuunad. - 2023: loodi Hydrogen Valley Estonia
Ettevõtted, teadusasutused, omavalitsused ja avalik sektor koondusid ühise üleriigilise vesinikuökosüsteemi ümber, et siduda tootmine, taristu, tehnoloogiaarendus ja kasutajad terviklikumaks väärtusahelaks. - 2023–2024: loodi rakendusuuringute ja tööstusliku valideerimise võimekus
Metroserdi Rakendusuuringute Keskuse loomine ning vesinikutehnoloogiate suuna käivitamine lõid ettevõtetele võimaluse liikuda teadustulemustest katsetamise, valideerimise ja tööstusliku skaleerimiseni. - 2025: käivitus Baltikumi esimene rohevesiniku tervikahel
Utilitase 1 MW tootmisüksus Väos, Alexela opereeritav tankimistaristu ja Bolti platvormil kasutatavad 30 vesinikuautot ühendasid kohaliku rohevesiniku tootmise, tankimise ja igapäevase kasutamise. - 2025: Eestis arendatud elektrolüüsitehnoloogia jõudis tööstusliku tootmiseni
Stargate Hydrogen avas Tallinnas elektrolüüseritehase, mille esimese etapi tootmisvõimsus on 140 MW aastas ja mida saab kasvatada enam kui ühe gigavatini. - 2025–2026: suuremad vesiniku- ja vesinikuderivaatide projektid jõudsid investeerimis- ja arendusfaasi
Riikliku toetuse said esimesed suuremahulised tööstusprojektid, sealhulgas BHG Estonia kavandatav rohevesiniku- ja ammoniaagikompleks Sillamäel. Samal ajal on edasi liikunud teised ammoniaagi, metanooli ja Power-to-X-lahenduste projektid.
Vesinikuinnovatsiooni järgmise peatüki 10 väljakutset:
- Tagada piisav ja konkurentsivõimelise hinnaga taastuvelekter.
Ilma pikaajaliselt prognoositava elektrihinnata ei ole Eestis võimalik toota konkurentsivõimelist rohevesinikku ega selle derivaate. - Luua tegelik nõudlus ja pikaajalised ostulepingud.
Uute tootmisvõimsuste kõrval vajab sektor kindlaid ostjaid tööstuses, transpordis, merenduses ja eksporditurgudel. - Muuta esimesed suurprojektid finantseeritavaks.
Toetuste kõrval on vaja garantiisid, riskijagamist ja muid finantsinstrumente, mis võimaldaksid pankadel ja institutsionaalsetel investoritel projektides osaleda. - Liikuda pilootidest kommertsskaalasse.
Järgmine arenguhüpe eeldab demonstratsioonide kõrval püsiva ärimudeli ja tegelike klientidega tööstusprojekte. - Keskenduda kasutusaladele, kus otsene elektrifitseerimine ei ole otstarbekas.
Suurim potentsiaal on energiamahukas tööstuses, merenduses, rasketranspordis ning lennu- ja laevakütuste tootmises. - Rajada tankimis-, ladustamis-, logistika- ja punkerdamistaristu.
Tootmine saab kasvada ainult koos ohutu käitlemise, transpordi, sadamate valmisoleku ja erinevate tankimisvõimalustega. - Arendada vesinikukoridorist toimiv regionaalne turg.
Taristu peab ühendama Balti ja Põhjamaade tootjad, tarbijad, sadamad ning tulevased salvestusvõimalused, mitte teenima üksnes transiiti. - Luua investorile stabiilne regulatiivne keskkond.
Lubade, ohutuse, sertifitseerimise, RFNBO nõuete, maksude ja võrgureeglite areng peab olema pikaajaliselt prognoositav. - Kujundada Eestist roheliste kütuste arendaja ja eksportija.
Roheline ammoniaak, metanool, lennukikütus ja teised Power-to-X-lahendused võivad luua uue kõrge lisandväärtusega ekspordisektori. - Kasvatada inimesi ja kohalikku väärtusahelat.
Koos tootmisprojektidega peavad arenema insenerid, operaatorid, hooldus- ja ohutuskompetents, koolitus, tehnoloogiaettevõtted ning teadusasutused.
Need punktid ei ole lõplik edetabel, vaid lähtekoht ühisele arutelule: millistele saavutustele saame järgmises arenguetapis toetuda ja millised otsused tuleb teha juba praegu?
Tule 8.–9. oktoobril Tartu Vesinikupäevadele, et arutada neid küsimusi Eesti ja rahvusvaheliste valdkonna eestvedajatega, tutvuda uusimate lahendustega EXPO-alal ning leida uusi koostöövõimalusi.