Metroserdi vesinikuvaldkonna spetsialistid osalesid koos Balti delegatsiooniga neljapäevasel õppereisil Saksamaal. Fookuses oli rohevesinik ning kogu väärtusahela praktiline toimimine alates poliitilisest raamistikust kuni tehnoloogiliste lahendusteni. Programmi korraldasid energiewaechter GmbH ja AHK Baltic States. Eestit esindasid delegatsioonis Metrosert, TalTech, Kliimaministeerium, Elering ja Utilitas.
Teekond viis läbi Frankfurdi, Giesseni, Kölni, Dortmundi, Duisburgi ja Marli. Reis algas Frankfurtis, kus kaardistati Saksa vesiniku väärtusahela tervikpilt. Kohtumised selliste tegijatega nagu Saksa energiaagentuur (Dena), Dechema, H2BZ Hessen ja Ontras andsid selge ülevaate riiklikust strateegiast.
Eriti väärtuslikud olid arutelud TÜV Rheinlandiga standardite teemal ning kohtumine ettevõttega Archigas, mis keskendub vesiniku täpsele mõõtmisele. Mõõtmistehnoloogia ja standardid on vundament, millele toetub usaldusväärne vesinikumajandus.
Inspiratsiooni pakkus vesinikuvaldkonna pioneer ja füüsik Birgit Scheppat, kelle aastakümnete pikkune kogemus fundamentaalteadusest kuni tööstusrakendusteni kinnitas: tehnoloogia on teinud suure hüppe ja on valmis laialdaseks kasutuselevõtuks. See on maraton, kus tuleb hoida pikka perspektiivi.
Üks reisi olulisemaid eesmärke oli koguda praktilist teavet Eesti vesiniku testkeskuse arendamiseks. Külastati mitmeid pädevuskeskuseid ja laboreid. INERATEC’i “ERA ONE” pilootjaamas sai näha toimivat e-rafineerimistehast, kus rohelisest vesinikust ja CO₂-st sünnib sünteetiline kütus. Uurimisasutused THM, ZBT ja EMCEL andsid selgust selles, millist testimistaristut on mõistlik ning vajalik Eestisse üles seada.
Külastati ka Evonik Marli keemiaparki – muljetavaldavat 6 km² suurust tööstuslinnakut. Evonik aastaeelarve ületab Eesti riigieelarve. Kuigi sealne vesiniku taristu on juba täna toimiv, seisab ka Saksamaa fossiilkütustest sõltuvuse vähendamisel suurte väljakutsete ees. Visiit kinnitas, et kriitilistes valdkondades vesinikule üleminek on keeruline protsess, kus tehnoloogia on olemas, kuid poliitika, regulatsioonid ja hind vajavad veel ühtlustamist.
Saksamaa ambitsioon on eksportida tehnoloogiat ja importida energiat. Meie näeme siin Eestile suurt võimalust. Meil on tehnoloogiline pädevus juba olemas. Miks mitte teha vesinikust ja süvatehnoloogiast (deeptech) meie uus supervõime ning luua järgmised ükssarvikud just selles valdkonnas?