Seekordses Sihitult tipus podcast’is on kõne all teema, mis kõnetab nii Eesti kui kogu maailma inimesi – droonid. Juttu tuleb droonitehnoloogiast, droonidest üleüldse ja sellest, milline roll on neil meie kaitsevõime juures. Stuudios on kolm külalist, Metroserdi rakendusuuringute keskuse droonitehnoloogiate üksuse juht Rainer Kivimäe, reservmajor ja Metroserdi droonitehnoloogiate valdkonna konsultant Sten Reimann ja kaitseväe mehitamata süsteemide vastutussüsteemide programmijuht Arbo Probal. Saadet juhib Brent Pere.
Kõigepealt arutletakse saates, kas on õige rääkida droonidest või peaks rääkima hoopis mehitamata õhusõidukitest. Tuleb välja, et droon on tegelikult kõnekäänd – see on sõna, millega kõik on harjunud. Kaitseväelased kasutavad ikkagi väljendeid „mehitamata õhusõiduk“ ja „mehitamata õhusõidukite süsteem“. Kasutatakse ka lühendit UAV (ingl unmanned aerial vehicle).
Mehitamata süsteeme on kasutatud juba Teisest maailmasõjast peale ja varemgi veel. Eestiski on neid toodetud juba 1990ndate keskpaigast. Kuid tänaseks on UAV-süsteemides toimunud väga suured arengud.
Kuidas on praegu, aastal 2025, mehitamata õhusõidukite süsteem arenenud? Kus me praegu oleme? Saatekülaliste sõnul oleme me praegu võrreldes 10 aasta taguse ajaga arengu tipus. Tänasel päeval on mehitamata õhusõidukite süsteem võimeline koguma juba kogu lahinguruumi informatsiooni ja ründama terve lahinguruumi piires. UAV-d on läinud massidesse ja neid on tohutult palju, mistõttu nendega edukalt opereerimiseks tuleb tuua sisse modulaarsus. See tähendab, et kui on toimunud toote kiire areng ja ta on jõudnud massidesse, tuleb leida võimekus toodet kiiresti uuendada.
Kuula Delfi Taskust, kuidas on Venemaa sõda Ukrainaga mõjutanud avalikkuse huvi ja teadmisi droonimaailmas, kuidas saab mehitamata õhusõidukeid kõige optimaalsemalt kasutada, kuidas mitte lubada vastasel neid meie vastu kasutada, kuidas droonidega lahinguruumi hallatakse, kus Metrosert mängu tuleb ja palju muud põnevat.
Kogu saatesarja “Sihitult tipus” leiad SIIT.
