Videosarja „Mõõdetud maailm“ teises osas tutvustab Eesti riigietalone Metroserdi teadus- ja arendusdivisjoni juht Mari Aru. Saame teada, kuidas riigietalonid mõjutavad iga eestlase argipäeva ja tagavad mõõtmiste täpsuse igal tasandil.
„Teame, et riikidel on lipp, vapp ja hümn. Aga kas teadsite, et riikidel on ka oma riigietalonid? Need aitavad tagada mõõtmiste täpsuse ja usaldusväärsuse meie igapäevaelus,“ alustab Metroserdi teadus- ja arendusdivisjoni juht Mari Aru Metroserdi videosarja „Mõõdetud maailm“ teist osa.
Seekordne meetrikonventsiooni 150 aastapäevale pühendatud video keskendub riigietalonide tähendusele ja rollile Eestis. Riigietalonide kaudu tagatakse mõõtetulemuste jälgitavus mõõtühiku definitsioonini. Eesmärk on, et mõõtetulemused, mis mõjutavad inimeste elu Eestis, oleksid seotud kõige täpseima mõõtühiku realiseerimisega maailmas.
„Näiteks, kui kaalute poes kurki korrektselt taadeldud kaalul, siis selle kaalu näit on läbi katkematu ahela seotud maailma kõige täpsemate mõõtmistega,“ selgitab Mari Aru. „Selleks kalibreeritakse Eesti riigietalone regulaarselt rahvusvahelistes laborites, näiteks Saksamaal või Prantsusmaal, ja osaletakse rahvusvahelistel võrdlusmõõtmistel. Metroserdi ülesanne metroloogia keskasutusena on kindlustada, et Eestis tehtavad mõõtmised oleksid võrreldavad teiste maailma riikide omadega. See tagab usaldusväärsuse nii teaduses kui ka igapäevaelus – olgu selleks tootmine, tervishoid või isegi turul ostlemine.“
Riigietalonid on iga riigi täpsete mõõtmiste alustalad. Eestis säilitab Metrosert massi, pikkuse, temperatuuri ja elektriliste suuruste valdkondade riigietalone. Need on kehtestatud majandus- ja taristuministri käskkirjaga „Riigi- ja tugietalonide kinnitamine“ 2019. aastal. Riigietalonid ei ole pelgalt üksikud objektid, vaid kompleksne süsteem, mis koosneb seadmetest, spetsiaalsetest standarditele vastavatest laboritingimustest ja ekspertteadmistest.
Lisaks olemasolevate riigietalonide säilitamisele arendab Metrosert neid edasi kõrgema täpsuse ja kaasaegsemate mõõtemetoodikate suunas. Selleks tehakse tihedat rahvusvahelist koostööd teiste Euroopa metroloogia keskasutustega. Samuti töötatakse aktiivselt uute riigietalonide arendamise nimel valdkondades, kus Eestil hetkel etalonid puuduvad. Näiteks on arendamisel aja ja sageduse, optiliste suuruste ning elektrilise võimsuse riigietalonid.
Mõnede riigietalonide osaks Eestis on konkreetsed objektid nagu kaaluviht massis või metallist otsmõõt pikkuses. Huvitava faktina on Metroserdi muuseuminurgas alles ka Eesti esimene pikkuse riigietalon aastast 1929. „SI-ühikud on tänaseks seotud fundamentaalkonstantidega, mida ei saa otseselt näha ega katsuda. Siin tulevadki mängu spetsiaalsed seadmed ja nende kasutamise oskus, et oleks võimalik ühikut realiseerida“ lisab Aru.
Meetrikonventsiooni juubeliaasta tähistamine annab suurepärase võimaluse tõsta teadlikkust metroloogia tähtsusest nii teaduses kui ka igapäevaelus. Videosarja „Mõõdetud maailm“ järgmised osad toovad publikuni põhjaliku ülevaate SI-mõõtühikutest ning metroloogia erinevatest tahkudest ja tulevikuperspektiividest. Sarjas astuvad üles mitmed valdkonna eksperdid, kes selgitavad, kuidas täpsed mõõtmised aitavad kaasa meie igapäevaelule ja maailma arengule laiemalt.