Metroserdi biorafineerimise valdkonna juht Kaupo Reede räägib järgnevas intervjuus oma mitmekümne aastasest teekonnast biorafineerimise maailmas, Eesti esimese ettevõtetele suunatud rakendusuuringute keskuse sünnist ning sellest, miks on oluline ühendada teadus ja ettevõtlus.
Kuidas sai alguse Sinu huvi biorafineerimise vastu ja milline oli Su haridustee?
Biorafineerimisega olen tegelenud umbes 40 aastat. Alguse sai see tegelikult koduõlle tegemisest, mis on puhas biorafineerimine, täpsemalt fermentatsioon. See on nagu maagia – näha, kuidas lihtsad koostisosad muutuvad millekski täiesti uueks. Sealt edasi läksin kokakooli, kus fermentatsioon ja rafineerimine kuulusid igapäevaste tegevuste sekka. Pärast seda suundusin ülikooli, kus õppisin toiduainetööstuse insener-tehnoloogiks.
Lõpetasin Eesti Põllumajandusülikooli, praeguse Eesti Maaülikooli, 1994. aastal. Õppisin liha- ja piimainstituudis, kuid see eriala andis tegelikult võimaluse töötada kõigis toiduainetööstuse harudes. Ülikoolis hakkasin juba tegelema tööstusliku taseme biorafineerimise uurimisega. See valdkond on mind köitnud, kuna võimaldab looduslikest materjalidest luua midagi uut ja kasulikku.
Kuidas arenes karjäär edasi pärast ülikooli?
Ülikooli järgselt töötasin erinevates ettevõtetes, kus tegelesin biorafineerimise ja fermentatsiooniga. Hakkasin nõustama teisi ettevõtteid tootearenduses, mille üks osa oli aegajalt biorafineerimine. Olen kogu oma tööelu olnud seotud toiduainetööstuse või biotehnoloogiaga laiemalt, sealhulgas puidutööstusega. See on võimaldanud mul näha, kuidas teoreetilised teadmised praktikas rakenduvad ja kuidas erinevad tööstusharud on omavahel seotud.
Kuidas jõudsid rakendusuuringute keskuse ideeni?
Idee hakkas kujunema, kui töötasin aastatel 2013-2020 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Seal sain aru, et Eesti jaoks on üks suurimaid väljakutseid see, et ettevõtjad peavad hakkama rohkem tegelema rakendusuuringutega. Selleks on vaja toetavat üksust, kes aitaks ettevõtjatel seda teha.
2016. aastal koostasin Eesti tööstuspoliitika rohelise raamatu, kus oli juba selge indikatsioon, et rakendusuuringute valdkonnaga tuleb rohkem tegeleda. Seejärel tegi Euroopa Komisjon Eesti innovatsioonikeskkonna auditi, millest selgus, et Eestis puudub ettevõtetele suunatud rakendusuuringute keskus.
Nende tõdemuste põhjal koostasin rakendusuuringute programmi kontseptsiooni, mis koosnes kahest osast: ettevõtjate nõustamine rakendusuuringutes ja vajadusel projektide rahaline toetamine. Kontseptsiooni oluline osa oli rakendusuuringute keskuse loomine. 2020. aasta kevadel kiitis valitsus kontseptsiooni heaks ja see anti EASile teostamiseks. See oli pikk protsess, mis nõudis palju analüüsi ja läbirääkimisi erinevate osapooltega.
Kuivõrd olin selle kontseptsiooni ise välja töötanud, tundsin, et oleks mõistlik see ka ellu viia. Seega kandideerisin EASis programmi projektijuhi kohale. Läbisin konkursi ja osutusin valituks, mis tähendas, et liikusin MKMist EASi. See oli loogiline samm – nii sain oma ideid praktikas rakendada ja programmi käivitamist juhtida.
Ja siis hakkas peale ülesehitus?
Kui programm oli heaks kiidetud ja EASile üle antud, oli järgmiseks suureks väljakutseks leida õiged inimesed selle elluviimiseks. Otsisin inimesi, kes oleksid oma ala tunnustatud tippspetsialistid ja mõistaksid, kuidas toimub ettevõtete huvidest lähtuv rakendusuuringute tegemine. Tõin tugevad tippeksperdid Eestisse koju tagasi sisuliselt üle maailma.
Nendega koostasime rakendusuuringute keskuse teostatavusanalüüsi, mille kiitis heaks peaministrit nõustav teadusarendus nõukogu. Sealt edasi rääkisime koos MKMi kolleegidega läbi investeeringuvajaduse valitsusega ja saime keskuse eelarve strateegiasse, eraldi reale.
Palun räägi lähemalt, kuidas EASis jõudsite tänaste fookusvaldkondadeni?
Selleks, et aru saada, mida rakendusuuringute keskus täpsemalt tegema peab, võtsime vaatluse alla 27 erinevat tehnoloogiavaldkonda ja seadsime kindlad kriteeriumid. Oluline oli, et turg oleks kasvav, Eestis oleks selge ettevõtjate huvi valdkonna arendamise vastu, Eestis oleks olemas globaalsel tipptasemel tunnustatud teadlased ning me ei dubleeriks olemasolevaid tegevusi. See protsess nõudis põhjalikku analüüsi ja konsultatsioone nii teadlaste, ekspertide kui ettevõtjatega.
Lõpuks jäi sõelale viis valdkonda: isesõitvad sõidukid, droonid, vesinikutehnoloogiad, tervisetehnoloogiad ja biorafineerimine. Need valdkonnad valiti, kuna neis on Eestil potentsiaali saavutada rahvusvaheline konkurentsieelis ning need on olulised meie majanduse tuleviku seisukohalt.
“Rakendusuuringud on pikaajalised projektid, mis nõuavad stabiilset keskkonda ja pikaajalist planeerimist. Peame ka pidevalt jälgima tehnoloogia arengut ja olema valmis kohanema uute suundadega.”
Kaupo Reede
Kuidas jõudsid rakendusuuringud Metroserdi juurde?
Aastatel 2022-23 oli ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministriks Kristjan Järvan, kes lähtus riigi omanikupoliitikast. Selle põhimõte on, et kui midagi on võimalik ära teha olemasolevate organisatsioonide raames, siis tehakse seda nii, mitte ei looda uut aktsiaseltsi või sihtasutust.
Metrosert oli juba olemas ja evalveeritud teadus-arendusasutus. Kui vaatame teisi rakendusuuringute keskusi maailmas, näiteks VTT Soomes, RISE Rootsis või Fraunhofer Saksamaal, siis kõigis nendes organisatsioonides on metroloogia üks osa. Seega oli loogiline, et rakendusuuringute keskus liideti Metroserdiga.
Sellel on ka oma sügavam mõte. Kui ettevõte pakub metroloogiateenust, sertifitseerimist ja kvaliteedijuhtimissüsteeme, siis ta näeb päris palju, mis ettevõtetes toimub ja millised on nende vajadused. Seeläbi saame paremini ja sisukamalt ettevõtetele soovitada, kuidas oma arendustegevust edasi viia. See toimib ka vastupidi – rakendusuuringute kogemus aitab paremini mõista ettevõtete vajadusi metroloogia ja sertifitseerimise vallas.
Nii et kokkuvõttes oli see otsus tehtud 2023. aasta jaanuaris, lähtudes nii praktilistest kui ka strateegilistest kaalutlustest. See oli mõistlik otsus.
Mis on täna peamised väljakutsed nii biorafineerimise valdkonnas kui RUKil üldisemalt?
Rakendusuuringute keskuse üks suurimaid väljakutseid on leida ja hoida oma ala tunnustatud tippspetsialiste. Üldse olen ma väga veendunud selles, et kui me tahame olla globaalsed tegijad, mitte Kapa-Kohila vorstipoodnikud, siis saame Metroserti palgata ainult oma eriala tunnustatud spetsialiste. Need inimesed peavad olema nii teaduslikult tugevad kui ka mõistma ärimaailma vajadusi. Lisaks on väljakutseks luua toimiv koostöömudel teadusasutuste, ettevõtete ja riigi vahel.
Samuti on oluline tagada keskuse jätkusuutlikkus ja pikaajaline rahastus. Rakendusuuringud on pikaajalised projektid, mis nõuavad stabiilset keskkonda ja pikaajalist planeerimist. Peame ka pidevalt jälgima tehnoloogia arengut ja olema valmis kohanema uute suundadega.
Üks väljakutse on ka see, et peame looma paindliku süsteemi, mis võimaldab meil tegeleda erinevate tehnoloogiatega. Näiteks biorafineerimise valdkonnas peame arvestama, et seadmed, mida praegu muretseme, peavad töötama vähemalt 20 aastat. Aga me ei tea täpselt, millised tehnoloogiad on olulised 10 aasta pärast. Seega peame olema valmis kohanema ja muutuma vastavalt vajadusele.
Metrosert on täisliige EARTOs (European Association of Research and Technology Organisations) ning ka Sa ise esindad meid mitmes rakendusuuringutega seotud rahvusvahelistes ning ka Eesti ettevõtete ülestes ettevõtmistes, näiteks TOIT. Miks on rahvusvaheline koostöö meile oluline ja mida annab?
Tegemist on päris palju selles osas. Kuna me osutame teenuseid üle maailma (eriti EL-is), siis on oluline osaleda erinevates ettevõtjaid ja rakendusuuringute keskuseid ühendavates konsortsiumites ja ühendustes. Metrosert on liitunud selliste ühendustega nagu EuropaBio, Pilots4You, Bio-based Industries Consortium, BioEu4All.
Personaalselt (eksperdina) esindan meid ja Eestit EU CAP Network Focus Group Production of protein crops under climate change, kus minu juhtida on teadmiste ja oskuste loomise ning jagamise töörühm ja arendusstrateegia lähtealuste väljatöötamine. Samuti on minu vastutuses Euroopa Komisjoni biotehnoloogia IPCEI lähtealuste väljatöötamine. IPCEI on programm, kus Euroopa Komisjon valib välja mingi konkreetse valdkonna, kus tuleb saavutada otsustav tehnoloogiline läbimurre ning saavutada globaalne konkurentsivõimline positsioon. Sinna valdkonda suunatakse väga suured summad (mitmed sajad miljonid eurod) arendustööde tegemiseks.
Panustamine ja koostöö on meile oluline seetõttu, et nii saame ise olla keskkonna kujundajad ja esialgse info loojad. See annab meile ja meie klientidele võimaluse teha seda, mis meie hinnangul on kõige olulisem ja meile vajalik. Nendest tegevustest sünnivad hiljem erinevad strateegiad ja rahastusmeetmed ning ka poliitikakujundus.
Mis Sulle Su töös meeldib?
Saan ühendada oma teadmised ja kogemused, et aidata kaasa Eesti majanduse arengule. Rakendusuuringud on kriitilise tähtsusega, et viia teadussaavutused praktikasse ja luua uusi, innovaatilisi tooteid ning teenuseid. See on minu panus Eesti tulevikku.
Ma usun, et tugev teadus- ja arendussüsteem on iseseisva riigi üks alustalasid. Meie, miljonilise rahvana, peame tegema kõik endast oleneva, et hoida ja arendada oma kõrgharidus- ja teadussüsteemi. See on meie kohustus tulevaste põlvkondade ees.
Lisaks motiveerib mind võimalus näha, kuidas minu töö rakendusuuringute keskuses aitab kaasa uute tehnoloogiate ja toodete arendamisele, mis võivad muuta inimeste elu paremaks. See on põnev protsess, mis ühendab teaduse, innovatsiooni ja ettevõtluse.
Kuidas veedad vaba aega?
Naljaga pooleks, täidan Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambulat – peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Seetõttu olen juba üle 24 aasta olnud Vanalinna Hariduskolleegiumi hoolekogus. Vabal ajal laulan veel segakooris nimega K.O.O.R., mida juhendab Raul Talmar. See on minu jaoks oluline osa Eesti kultuurist, mida peame hoidma ja edendama. Esitame klassikalist koorimuusikat, aegajalt klassikalisi suurvorme. Sel aastal osalen laulupeol lausa viies erinevas kategoorias, mis on minu jaoks suur au ja vastutus.
Alates 26. veebruarist 2022 kuulun ka Kaitseliitu. See otsus tuli täiemahulise sõja algusest Ukrainas. Kuigi ma ei ole varem sõjaväes olnud (mul ei ole ka kunagi olnud militaarseid huvisid), tundsin, et pean panustama Eesti kaitsevõimesse. Nüüd olen seal jaoülem ja aitan instruktorina läbi viia sõdurioskuste baaskursust. See tegevus on andnud mulle uue perspektiivi riigikaitses ja ühiskonna turvalisuse tagamises.
Mis Sind igapäevaselt motiveerib?
Esiteks olen seisukohal, et inimene ei pea elama ainult nagu sipelgas, soo jätkamise eesmärgil. Meile on antud võime teha midagi suuremat. Mind motiveerib soov anda oma panus Eesti arengusse ja tulevikku. Usun, et kõik, mida me teeme, peab teenima suuremat eesmärki, olgu see siis teadus, kultuur või riigikaitse. Me kõik saame anda oma panuse, et Eesti oleks tugev ja edukas.
Motiveerib ka võimalus näha, kuidas minu töö rakendusuuringute keskuses aitab kaasa uute tehnoloogiate ja toodete arendamisele, mis võivad muuta inimeste elu paremaks. See on põnev protsess, mis ühendab teaduse, innovatsiooni ja ettevõtluse.
Lisaks motiveerib mind koostöö erinevate valdkondade inimestega – teadlaste, ettevõtjate, poliitikakujundajatega. Saan igapäevaselt ja pidevalt õppida ja areneda, näha asju erinevatest vaatenurkadest. Usun, et just sellised koostööd ja erinevate valdkondade ühendamine viib meid edasi ja aitab luua uusi, innovaatilisi lahendusi.
