Metroserdi teadus- ja arendusdivisjoni juht Mari Aru räägib järgnevas intervjuus oma teekonnast Tartust Berliini majandusdiplomaadiks ja sealt tagasi Eestisse. Ta jagab oma mõtteid juhtimispõhimõtetest, Metroserdist täna ja homme ning sellest, miks metroloogia on sisuliselt vältimatu kõiges ja igal pool.
Kust sa pärit oled ja mida sa enne Metroserti tegid?
Sündisin ja kasvasin Tartus, kus lõpetasin Hugo Treffneri gümnaasiumi. Mul oli süvendatud saksa keel nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi tekkis tahtmine end proovile panna ja teha midagi teistsugust, mitte jääda kodulinna Tartusse. Suundusin õppima Berliini Humboldti ülikooli, kus õppisin psühholoogiat.
Psühholoogia on Humboldtis loodusteadus ja see on ühes teaduskonnas füüsikute ja keemikutega. Seal oli võimalik keskenduda rohkem just eksperimentaalsele psühholoogiale, nii et sealt algas minu teaduskogemus. Kokku olin Saksamaal viis aastat. Viimasel ülikooli aastal töötasin Frankfurdis Max Plancki instituudis. Tegin oma lõputööd, uurisin, kas väga väiksed, meile mitte tajutavad silmaliigutused mõjutavad seda, kui hästi midagi visuaalselt tajume.
Kas mõjutavad?
Päris selge tulemuseni ma ühe aastaga ei jõudnud, selleks olnuks vaja teha seal doktoritöö. Pärast ülikooli tulin tagasi Eestisse. Esialgu töötasin Talis Bachmanni uurimislaboris Tallinnas, tegelesin edasi aju-uuringutega.
Mis sundis otsustama ametniku karjääri kasuks?
Tegin Eestisse tagasi tulles otsuse, et teadlast minust ei saa ja peaksin tegema midagi muud. Välisministeeriumis avanes diplomaatiliste ametikohtade konkurss ja välispoliitika on mind alati huvitanud. Läbisin edukalt konkursi ja asusin tööle, see tundus huvitav väljakutse. Välisministeeriumi konkursil on vaja läbida testid ja erinevad voorud. Testitakse, kas inimesel on piisavalt teadmisi ja oskus ennast väljendada ning järeldusi teha. See oli hea algus ja töökoht järgmiseks kümneks aastaks.
Millega täpsemalt välisministeeriumis tegelesid?
Jõudsin 10 aasta jooksul tegeleda päris erinevate valdkondadega alates Euroopa Liidu väliskaubanduspoliitikast ja arengukoostööst kuni laienemispoliitika ja Lääne-Balkani riikideni. Välisministeeriumi perioodist kõige huvitavam osa oli töö Berliini saatkonnas, kus töötasin majandusdiplomaadina kaks ja pool aastat. Selle käigus veetsin päris palju aega mööda Saksamaad reisides ja rääkides sellest, mis on Eesti ja e-riik, mis ja kuidas me oleme oma ühiskonda digitaliseerinud. Sellele lisandus kogemus erinevate Saksamaa tööstusettevõtetega ja nende mõttelaadiga.
Väga palju oli Saksamaal vastamist skeptilistele küsimustele avaliku sektori digitaliseerimise osas. Kuidas te ikkagi usaldate oma andmed riigile? Samuti tegelesime erinevate põnevate ja kõrgetasemeliste visiitide korraldamisega, need visiidid on tagantjärgi mõeldes kindlasti meeldejäävamaid osad Berliini perioodist.
Berliini saatkond asub väga erilises majas, see on üks väheseid säilinud ajaloolisi saatkonnahooneid Berliinis. See on saatkond, kus juba Lennart Meri lapsena laua all kuulas, kuidas ta isa diplomaadina kõnelusi pidas. Ja Berliin ise – mul oli kõrval varasem perspektiiv tudengina, kus ei olnud nii palju võimalusi. Ja tagasi diplomaadina Berliinis, mis vahepealsete aastate jooksul oli palju arenenud – nägin hoopis teistsugust Berliini.
Ministeeriumist hüpe Metroserti võis olla päris suur muudatus. Kuidas see juhtus?
Kümme aastat välisministeeriumis tegi selgeks, et diplomaadikarjäär on perekonna seisukohalt väga keeruline, sest see eeldab, et iga natukese aja järel tuleb pere harjumuspärasest elukeskkonnast kolmeks kuni viieks aastaks välja võtta ja kolida järgmisse riiki.
Lapsed said kooliealiseks, neil olid Eestis välja kujunemas sõpruskonnad ja oma elu, samuti on minu hinnangul Eestis parem elada kui kusagil mujal. Berliinis otsustasin, et laste kooli ajal me Eestist ära ei koli ja nüüd olen valmis tegema midagi muud. Kui Metroserdist tuli pakkumine tulla teadus- ja arendusdivisjoni juhiks, siis tundus, et minu varasemad oskused ja kogemus võiksid sobida selle rolli täitmiseks, isegi kui teadmised metroloogiast olid tol hetkel kasinad.
Kui Sa Metroserti aastal 2021 tööle tulid, siis millised olid ootused ja milline on olnud tegelikkus?
Enda jaoks ma ei seadnud suuri ootusi, sest see kõik oli minu jaoks uus ja ei osanudki neid sel hetkel seada. Mis mulle Metroserdis meeldis ja siiani meeldib, on see, et me tegeleme hästi palju sisuliste küsimuste ja praktiliste asjadega, alates lihtsamatest kalibreerimisteenustest kuni päris keeruliste teadus- ja arendusprojektideni. Kõik, mis me teeme, jõuab inimesteni välja. Me ei tee lihtsalt tegemise pärast, vaid tunnetame ka ise, et tegevuse eesmärk on reaalselt midagi mõjutada. Või et meie tegevuse tulemusel tekib midagi uut, mis on oluline Eesti majandusele, näiteks uus mõõteteenus mõne uue tehnoloogiavaldkonna jaoks. Minu jaoks on hästi motiveeriv, et meie tegevuse mõju on niivõrd käegakatsutav ja tunnetatav.
Mis on hästi oluline – meil on väga targad inimesed, eksperdid, kellega on väga meeldiv koos töötada. Teadus- ja arendusdivisjonis on üksteist inimest, neist suur osa on teadlased. Meie teadlased on rakenduslikule suunale orienteeritud, mis tähendab, et meie mõtteviis on inseneriteaduste suunas kaldu. Meie inimestega on lihtne töötada, sest nad on konkreetsed ja nad tahavad midagi ära teha. Leiavad rõõmu sellest, mida nad teevad. Sellises keskkonnas on väga hea töötada.
Millistest põhimõtetest Sa oma meeskonna juhtimisel lähtud?
Alustan sellest, et jagan infot esimesel võimalusel ning selgitan alati erinevate otsuste, sealhulgas ka juhtkonna juhtimisotsuste tagamaid. Püüan lähtuda inimesest, sest erinevatel inimestel on erinev motivatsioon. Leian, et juhi ülesanne on kõigepealt leida õige inimene õige koha peale ja siis aru saada, mis teda motiveerib. Oluline on, et kõiki koheldaks võrdsetel alustel ning läbipaistvad otsused on väga tähtsad. Mulle ei meeldi hierarhiline juhtimisstiil, me oleme üks meeskond.
Kuidas on Metrosert viimastel aastatel muutunud?
Põhiolemuselt ei ole asjad muutnud, küll on muutunud ulatus. Näiteks teeme teadus- ja arendusdivisjonis arendusprojekte hoopis teistel teemadel, kui siis, kui ma 2021. aastal alustasin. Näitena võib tuua kvanttehnoloogia valdkonna projektid. Samas metroloogia on hästi konservatiivne valdkond ja kuigi me võime teha uusi asju, jääb samaks mõtteviis, kuidas neid teha. Kõike, mida teeme, teeme me metoodiliselt, lähtudes sellest, et me teame, et on olemas standardid, mida me peame arvesse võtma.
Oma tegevustes peame me arvestama ka rakendusliku poolega. Me võtame arvesse, et meil on klient ja tal on soov, ehk et me ei saa teha ainult projekte, mis on enda jaoks huvitavad, vaid peame arvestama ka kliendi sooviga, olgu selleks kliendiks siis mõni ettevõte või teatud juhtudel ka riik, näiteks riigietalonide puhul.
Mida annab rakendusuuringute keskus juurde metroloogiale?
Täpsed mõõtmised on olulised ka kõigi rakendusuuringute valdkondade juures ja rakendusuuringute keskuse lisandumine Metroserti annab meile võimaluse tegeleda mõõtmistega täiesti uutes valdkondades. Näiteks saame mõelda, kuidas testida erinevaid sensoreid isesõitvatel autodel või kuidas mõõta distantsi droonidega.
Kõik sellised teemad on ühtepidi seotud mõõtmisega ja teistpidi seotud rakendusuuringutega. Samuti näiteks terviseandmete valdkonnas praegu suuremad metroloogia keskasutused Euroopas tegelevad sellega, kuidas metroloogilistest põhimõtetest lähtudes hinnata andmete kvaliteeti, enne kui neid kasutatakse tehisaru mudelite treenimiseks. Kokkupuutepunkte metroloogiaga leiab kõigi rakendusuuringute keskuse valdkondade puhul ja see teeb ka metroloogia valdkonna töö huvitavamaks.
Millised on põnevamad projektid, millega täna töötate?
Kindlasti on väga põnev Eesti aja ja sageduse riigietaloni projekt, mis tähendab, et meil Eestis on lõpuks oma aeg, mis toetab erinevaid tehnoloogiavaldkondi ja arendusi. Ajaühik on üks olulisimaid ühikuid, mõni ütleb, et see kõigi ühikute alus ning kokkuvõttes saab kõike saab aja mõõtmisele taandada. Teine huvitav asi, mis praegu toimub, on kogu töö, mis me teeme kvanttehnoloogia valdkonnas, näiteks spetsiifiliselt teadus-arendustegevusena kvantside või kvantmetroloogia projektide näol. Samuti on meile antud ülesandeks koordineerida kvanttehnoloogia teemasid Eestis laiemalt. Meie eesmärk on, et Eestis on piisavalt teadmisi kvanttehnoloogiast ja et meil hakkab arenema selle valdkonna ettevõtlus.
Need on uuemad projektid, samas kui meie töö põhiolemuseks on ja jäävad riigietalonid. Riigietalonide kaudu tagame Eestis täpsed ja jälgitavad mõõtmised, see on teadus- ja arendusdivisjoni tegevuste tuum ja riigietalonidest lähtuvad kõik ülejäänud tegevused.
Maailm tähistab tänavu meetrikonventsiooni 150. aastapäeva. Miks see number on Eesti jaoks oluline?
Meetrikonventsiooni juubelil saame tutvustada metroloogiat Eestis laiemalt. Täna oleme jätkuvalt silmitsi näiteks sellega, et inimesed ei tee metroloogial ja meteoroloogia vahet. Meie pikem eesmärk võiks olla, et Eestis teaks iga inimene, et mis metroloogia ja mis meteoroloogia; et Metroserdilt ei küsitaks, et millega me ilma mõõdame.
Usun, et meetrikonventsiooni juubeliaasta annab selleks võimaluse. Lisaks on need ideed, millele meetrikonventsioon on ehitatud, ka tänapäeva ühiskonda kõnetavad ideed – üle riigikordade stabiilsed ideed. Mõõtmine on ja jääb. See sünnib rahvusvahelises koostöös, sest kui me koostööd ei tee, siis me mõõdame oma meetrit ja teisi SI ühikuid erinevalt erinevates paikades, mis tähendab, et siis ei toimi enam kaubandus ega tööstus. Koostöö on kõige alus.
Millega tegeleb Metrosert kümne aasta pärast?
Kümne aasta pärast on Metroserdis pilt läinud veelgi keerulisemaks ja metroloogia kõrval on tugev rakendusuuringute suund. Me oleme suutnud pakkuda Eesti ettevõtetele seda tuge, mis nad ootavad. Meie töö tulemusena on tekkinud uusi süvatehnoloogilisi ettevõtteid ja uusi lahendusi, mida me saame laiemalt Euroopas ja maailmas müüa. Kümne aasta pärast on Metroserdis veel rohkem tarkasid inimesi, füüsikuid, insenere, matemaatikuid.
Sinu ideaalne päev?
On tõenäoliselt kevadine, suvine või sügisene päev maakodus, kus saab piisavalt kaua magada ja siis trepil hommikukohvi juua. Rahulikult, kusagile pole kiiret. Saab olla õues, saab midagi kasulikku teha. Mulle tundub, et füüsiline töö on väga hea viis, kuidas maandada vaimse töö pingeid. Olen oma vanematekodust kaasa võtnud teadmise, kui hästi töötab see näpud mulda, muruniiduk kätte lähenemine. Kui on palju vaimset tööd, siis tuleb õhtul tegeleda millegi väga praktilise ja lihtsaga, mis annab käegakatsutavaid tulemusi. Ja ideaalse päeva õhtul tuleb verandal raamatuid lugeda, näiteks Jaan Krossi, rahulikult lihtsalt olla ja kuulata seda, mis on ümber. Ja muidugi kuuluvad ideaalse päeva juurde perekond, sõbrad ja hea toit, vastavalt hooajale suplused meres või tiir seenemetsas.
Kuna Metrosert on kasvus, tuleb meile tööle palju uusi inimesi. Mida sa soovitaksid uutele kolleegidele, kes tulevad esimesi päevi meie ettevõttesse tööle?
Soovitan hästi palju küsida küsimusi ja kuulata, mida inimesed räägivad, ja anda inimestele võimalus rääkida sellest, mida nad teevad. Meie ettevõttes inimesed armastavad seda, mida nad teevad, ja tahavad sellest rääkida. Tasub seda kuulata ja mõista ettevõtte keerukust tervikuna. Meil on palju erinevaid valdkondi ning need kõik täiendavad üksteist. Tasub tulla laboritesse ekskursioonile ja näha, kuidas töö käib.
Minu jaoks on metroloogia olnud selline teema, et teadsin sellest varem vähe ja see tõmbas mu enda sisse. Metroloogia tuumikidee on tore – see on koostööle suunatud, ühiskonna toimimist tervikuna toetav süsteem. Sellest teatakse vähe, aga kui metroloogia sisse minna, siis see on nii kohutavalt huvitav, sest see puudutab kõiki eluvaldkondi. Ma arvan, et metroloogial tuleb lasta end ära võluda, nii juhtus ka minuga.