Autor: Metroserdi teadus- ja arendusdivisjoni juht Mari Aru
Mis juhtuks, kui ärkaksime ühel hommikul maailmas, kus enam ei toimiks rahvusvaheline mõõtühikute süsteem? Kui kiiresti tekiks ühiskondlik kaos olukorras, kus erinevad inimesed ja riigid mõistavad erinevalt, kui pikk on meeter või sekund või kui raske on kilogramm? Selle stsenaariumi peale tasuks igaühel mõelda sel kolmapäeval, 20. mail, kui tähistatakse ülemaailmset metroloogiapäeva, kirjutab Metroserdi teadus- ja arendusdivisjoni juht Mari Aru.
Võtame oma igapäevaseid mõõtmisi täiesti enesestmõistetavalt, tajumata, et nende taga on keeruline süsteem. Ärkame äratuskella helina peale või vaatame kohe pärast silmade avamist kella, alustades nii oma päeva mõõtmisega. Sõidame tööle – kogu transport on üks pidev täpsete mõõtmiste tsükkel. Loetelu võiks jätkata. Täpsed mõõtmised on meie heaolu aluseks, need tagavad muu hulgas, et meie telefonid töötavad, et sidevõrk toimib, et meie toit ei rikne ja et ravimidoosid meid ei tapa.
Metroloogia ehk teadus mõõtmisest on nagu nähtamatu turvavõrk, mis tegeleb üha täpsemate mõõtemeetodite arendamisega ja mõõtmiste võrreldavuse tagamisega, et suudaksime mõõta Eestis täpselt samamoodi nagu teevad seda inimesed teisel pool maailma. Ükskõik, milline tootmine relvasüsteemidest ravimitööstuseni põhineb täpsetel mõõtmistel.
Mõõtühikute süsteem areneb pidevalt
Oluline on seal juures mõista, et mõõtühikud on rahvusvaheline kokkulepe. Tänapäevase SI-ühikute süsteemi juured on Prantsuse revolutsioonis ning selle juriidiline alus on 20. mail 1875. aastal allkirjastatud meetrikonventsioon. See on rahvusvaheline lepe, millega rajati süsteem ja organisatsioonid, mille ülesanne on hoida ühikuid stabiilsetena ja neid vastavalt vajadusele edasi arendada. Meetrikonventsiooni sünnipäeval, 20. mail tähistatakse rahvusvahelist metroloogiapäeva.
Kui soovime Eestis arendada uuenduslikku tehnoloogiat ja hoida oma tööstust konkurentsivõimelisena, peame tagama, et ettevõtetel on ligipääs usaldusväärsetele mõõtmistele, millega oma tehnoloogiat valideerida. Samuti peame läbi mõtlema, millised mõõtmised on võimalik riiki sisse osta ja milliseid on meil vaja olukordades, kus piiriülesed teenused ühel või teisel põhjusel ei toimi, sest täpne mõõtmine võib olla ka julgeolekuküsimus.
Näiteks tuumajaama rajamise diskussioonis ei saa unustada täpseid kiirgusmõõtmisi ja hädaolukordadeks on oluline tagada, et selline võimekus oleks Eestis olemas. Vajab läbimõtlemist, millist osa meie metroloogilisest süsteemist peaks käsitlema sarnaselt kriitilise taristuga ja millised on võimekused, mida meil lähitulevikus on riigis vaja nii tehnoloogia arendamise kui ka julgeolekuperspektiivist.
Ka poliitika otsused peavad tuginema mõõtmistele
2026. aasta metroloogiapäev on pühendatud mõõtmistele, mis loovad usaldust poliitika kujundamise suhtes. Kantseliitliku pealkirja taga on idee, et hea poliitikakujundus algab usaldusväärsetest mõõtmistest.
Üks viimase aja kõlavamaid teemasid pea igas poliitikavaldkonnas on tehisaru. Mudelid, mida juba praegu sageli usaldame enda asemel otsuseid tegema, peavad põhinema usaldusväärsetel andmetel, sest andmete kvaliteedist sõltub mudeli nutikus. Ebatäpsetel mõõtmistel põhinevad andmed viivad vigadeni otsustes.
Näiteks, kui sensorandmed ei ole täpsed, ei pruugi AI-le tuginev isejuhtiv sõiduk teha kaasliiklejate suhtes turvalisi otsuseid. Rahvusvaheline metroloogiakogukond töötab selle nimel, et luua raamistikke, mis võimaldavad hinnata tehisarurakenduste usaldusväärsust. Ka Eestis peaksime mõtlema, mis on need alused, mis võimaldavad meil ühe või teise rakenduse hinnata piisavalt targaks, et lubada see oma (poliitilise) otsustusprotsessi osaks.
151 aastat pärast allkirjastamist on meetrikonventsiooni ideed endiselt aktuaalsed ja toetavad nähtamatult meie elu igas valdkonnas. Metroloogiapäeva puhul aga võib igaüks meist teha läbi mõttemängu: kui kaua võtaks aega meie harjumuspärase ühiskonnakorralduse kokkuvarisemine, kui rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ühel päeval sellisena enam ei toimiks.