Janne Pullat
Metroserdi rakendusuuringute keskuse terviseandmete valdkonna juht
Eestis sünnib igal aastal uusi tervisetehnoloogia lahendusi, mis lubavad muuta tervishoidu tõhusamaks, kiiremaks ja täpsemaks. Ideid, arendajaid ja tehnoloogilist võimekust jagub. Ometi jõuavad neist igapäevasesse kasutusse vaid vähesed. Suur osa jääb pilootprojektideks või testkeskkondadesse.
Sageli tõlgendatakse seda kui tervishoiusüsteemi konservatiivsust või tervishoiutöötajate vastumeelsust muutustele. Tegelik põhjus on enamasti palju praktilisem: lahendusi kiputakse arendama ilma tervishoiusüsteemi tööprotsesse ja kvaliteedinõudeid piisavalt arvestamata. Liiga tihti keskendutakse vaid sellele, mida tehnoloogia suudab teha, vähem aga sellele, kuidas lahendus sobitub olemasolevasse tööprotsessi ja milline on lõppkasutaja igapäevane reaalsus.
Uue digilahenduse kasutuselevõtt ei tähenda kunagi lihtsalt tarkvara käivitamist. Iga uus lahendus sekkub olemasolevasse raviprotsessi ning peab sobituma süsteemi, mis hõlmab ravijuhendeid, dokumenteerimisnõudeid, vastutusahelat, auditijälge ja andmekaitse põhimõtteid. Kui lahendus nende elementidega ei haaku, käsitletakse seda paratamatult lisaprojektina, mitte loomuliku osana tervishoiusüsteemist.
Innovatsioon ja vastutus
Tervisetehnoloogiate arendajad peavad mõistma, et tervishoiuasutused ei ole lihtsalt IT-süsteeme kasutavad organisatsioonid. Need on rangete kvaliteedisüsteemidega asutused, mille töö on seotud patsiendiohutuse ja õigusliku vastutusega. Seetõttu võib isegi näiliselt lihtne muudatus – näiteks uue funktsiooniga tarkvara kasutuselevõtt – tähendada vajadust uuendada dokumenteerimisprotsesse, koolitada töötajaid, muuta kvaliteedijuhendit ning enamasti ka akrediteerimisega seotud protseduure.
See ei tulene vastuseisust innovatsioonile. Vastupidi – tervishoiusüsteem peabki muutuste puhul olema ettevaatlik, sest iga otsus mõjutab patsiendiohutust ja ravitulemusi.
Näiteks võib AI-algoritm aidata radioloogil tuvastada röntgenpildilt võimalikke haiguskoldeid või toetada arsti otsust diagnoosi tegemisel. Tehniliselt võib selline lahendus töötada väga hästi. Haigla jaoks tekivad aga kohe praktilised küsimused.
Kas algoritmi soovitus tuleb dokumenteerida haigusloos? Kas arst peab selle kinnitama või võib süsteem seda automaatselt arvesse võtta? Kas hiljem on võimalik aru saada, millist rolli algoritm otsuse kujunemisel mängis? Ja lõpuks: kes vastutab, kui algoritmi soovitus osutub ekslikuks? Need on palju enamat kui pelgalt juriidilised detailid.
Koormust vähemaks või juurde?
Iga uue lahenduse looja peab suutma näidata ka seda, kuidas uus tehnoloogia tõhustab igapäevast töökorraldust. Kas lahenduse kasutuselevõtt vähendab dubleerimist või loob uue sammu protsessis? Kas dokumenteerimine muutub selgemaks või lisandub hoopis uus administratiivne koormus?
Näiteks võib uus digilahendus nõuda arstil lisaks tavapärasele haigusloo täitmisele veel eraldi kinnitusi või andmesisestusi. Sellisel juhul võib tehnoloogiline uuendus igapäevatöös tähendada lihtsalt uut administratiivset sammu.
Sama oluline kui tehnoloogia ise on ka andmete kvaliteet. Kui tervisetehnoloogiline lahendus tugineb terviseandmetele või algoritmile, peab olema selge, kust andmed pärinevad ja kuidas neid on töödeldud.
Näiteks võib algoritm olla õpetatud väga spetsiifilise patsiendirühma andmete põhjal. Sellisel juhul ei pruugi see anda sama usaldusväärseid tulemusi teistes haiglates või teistsuguse terviseprofiiliga patsientide puhul. Seetõttu peab olema võimalik aru saada, milliste andmete põhjal tehnoloogia järeldusi teeb ja millised on nende andmete piirangud.
Soodne pinnas uutele lahendustele
Täna kujundab Euroopa tasandil andmekasutuse tulevikku Euroopa terviseandmete ruumi regulatsioon (European Health Data Space). Selle eesmärk on luua ühised standardid terviseandmete turvaliseks kasutamiseks ja andmevahetuseks. Ühtsemad reeglid võivad avada Eesti arendajatele oluliselt suurema turu ning lihtsustada lahenduste kasutuselevõttu eri riikides.
See tähendab aga ka seda, et lahendused peavad olema arendatud viisil, mis arvestab andmete kvaliteedi, turvalisuse ja vastutuse küsimustega juba algusest peale. Mida varem nendele küsimustele mõeldakse ning mida varasemas etapis on kaasatud lõppkasutajad – arstid, tervishoiuasutused ning organisatsioonid, kes tunnevad tervishoiusüsteemi kvaliteediraamistikku – seda suurem on tõenäosus, et tehnoloogiline lahendus jõuab pilootprojektist päriselt tervishoiusüsteemi kasutusse.
Metroserdi rakendusuuringute keskuse terviseandmete üksus on loodud just sellistes küsimustes tervisetehnoloogia arendajate toetamiseks. Üksus aitab arendajatel hinnata ja kujundada lahendusi nii, et need sobituksid tervishoiusüsteemi tööprotsesside, andmekasutuse ja kvaliteedinõuetega ning jõuaksid edukamalt päris kasutusse. Nii on tehnoloogiaarendajatel võimalik vältida tüüpilisi arenduslõkse, kus tehniliselt toimiv lahendus ei sobitu hiljem tervishoiusüsteemi tegelike tööprotsessidega.
Eesti tervishoid otsib praegu aktiivselt lahendusi, mis aitaksid piiratud ressurssidega rohkem ära teha. Kui tehnoloogilised lahendused on arendatud algusest peale tervishoiusüsteemi tööloogikat arvestades, on neil ka palju suurem võimalus jõuda pilootprojektidest päris kasutusse. Just sellistel lahendustel on potentsiaal muuta tervishoidu tõhusamaks – nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas.