Eesti kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik rääkis raadiosaates “Tööstusuudised eetris” kiibitehnoloogiate arengust maailmas ning Eesti panusest valdkonda.
Andres Mellik rõhutas, et kiibid on juba aastakümneid olnud igapäevaelu lahutamatu osa ning tänapäeva tehnoloogia sõltub suurel määral kiibitööstusest. „Tegemist on üha kriitilisema valdkonnaga, milleta oleks keeruline arendada näiteks droone, mis on Ukraina jaoks olulised,“ selgitas ta. Lisaks mõjutavad kiibid oluliselt andmekeskuste toimimist, tehisintellekti rakendusi ja tarbeelektroonikat.
Eelmisel kevadel käivitasid Metrosert, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ning Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti kiibitehnoloogiate kompetentsikeskuse. Keskuse eesmärk on arendada kohaliku kiibivaldkonna kogukonda, ühendada teadus- ja ettevõtlusvaldkonda ning vahendada infot rahastusvõimaluste ja rahvusvaheliste projektide kohta. Tegemist on osaga Euroopa Liidu algatusest Chips JU, mille raames on liikmesriikidesse loodud 30 kiibikeskust. Eesti kiibikeskus keskendub kiipide disainile ja Euroopa tasemel pakutakse tuge kolmes põhivaldkonnas: riistvara turvalisus, kiipide testimine ja ohutus ning funktsionaalne verifitseerimine.
Mellik tõi esile, et esmased konsultatsioonid on toimunud juba 20 Eesti ettevõttega ning nelja-viiega on koostöö jõudnud disainiprotsessi faasi. „Varsti võime oodata ka Eestis disainitud kiipide valmimist,“ lisas ta.
Lisaks käivitati jaanuarist koostöös TalTechiga kiibidisaini mikrokraad. Mellik märkis, et Brüsselis toimunud Euroopa kiibikeskuste suurkohtumisel paistis Eesti mikrokraadi programm silma.
Programmijuhi sõnul võib kiibidisainer Eestis teenida töötasu, mis on võrreldav kõrgema taseme tarkvaraarendaja palgaga, ulatudes kogenud spetsialisti puhul umbes 8000 euroni kuus.
Küsimusele, kas Euroopa pinnale võiks kunagi tekkida maailmatasemel tootja nagu TSMC, vastas Mellik, et see on võimalik ja oodatud.
Kuula täispikka saadet Äripäeva raadiost. Saadet juhib Harro Puusild.