Autor: Kaupo Reede, Metroserdi biorafineerimise valdkonna juht, rakendusuuringute keskuse juhi ülesannetes.
Euroopas ei sünni miljarditesse ulatuvad toetusprogrammid üleöö – nende taga on aastatepikkune strateegiline töö, poliitilised valikud ja üha enam ka ettevõtete endi sisend. Just sellisesse otsustusprotsessi on viimastel aastatel aktiivselt panustanud ka Eesti biotehnoloogiaettevõtted.
Nimelt on Eesti ettevõtted kaasatud biotehnoloogia IPCEI ettevalmistusprotsessi, milles osalevad ka Saksamaa ja Soome. Eesti roll selles protsessis ei ole sugugi formaalne.
Mis on IPCEI?
Euroopa Komisjon valmistab ette uut Euroopa Liidu ühishuvi projekti ehk Important Project of Common European Interest (IPCEI) suunda tööstusliku biotehnoloogia jaoks. IPCEI on üks Euroopa Liidu mõjukamaid riigiabi raamistikke, mille kaudu suunatakse strateegilise sõltumatuse ja konkurentsivõime nimel valitud tulevikutehnoloogiatesse miljarditesse eurodesse ulatuvaid arendustoetusi.
Erandina tavapärastest riigiabi reeglitest võimaldab IPCEI teha suuri avaliku sektori investeeringuid projektidesse, mis on erasektori jaoks üksi liiga riskantsed või mahukad. Meetme keskne eesmärk on tugevdada Euroopa tehnoloogilist suveräänsust ja vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest, tagades ligipääsu kriitilistele tehnoloogiatele ja oskusteabele.
IPCEI-d keskenduvad:
- radikaalsele innovatsioonile, sealhulgas esimesele tööstuslikule rakendusele (first industrial deployment);
- piiriülestele väärtusahelatele, kus projektides osalevad partnerid mitmest liikmesriigist;
- rohe- ja digipöördele, aidates saavutada kliimaneutraalsust ja tugevdada Euroopa digivõimekust.
Eriline võimalus ettevõtetele
IPCEI-s kaasalöövate ettevõtete jaoks on panustamine protsessi ühelt poolt kvaliteedimärk ja teisalt ka hüppelaud.
Esiteks võimaldab IPCEI katta väga suure osa projekti nn finantslüngast, mida pangad või riskikapital sageli ei rahasta. Teiseks avab see ukse koostööle Euroopa tööstushiidude ja tippteadusasutustega. Ja kolmandaks toetab see just seda kriitilist etappi, kus laboritingimustes tõestatud tehnoloogia viiakse esmakordselt tööstuslikku kasutusse.
Pole juhus, et seni käivitatud IPCEI-d ulatuvad riigiabi ja erasektori investeeringute kogumahuna kümnetesse miljarditesse eurodesse. Näiteks vesinikutehnoloogia, akutehnoloogia ja mikroelektroonika IPCEI-d on juba muutnud Euroopa tööstusmaastikku.
Eesti panus: vesinik ja pilvetehnoloogia
Eesti on viimastel aastatel aktiivselt IPCEI-dega liitunud, näidates ambitsiooni liikuda allhankijast tehnoloogiaarendajaks.
- Vesiniku IPCEI (Hy2Tech): See on Eesti jaoks tuntuim näide. Eesti ettevõte Elcogen valiti sellesse projekti, et arendada maailmatasemel kütuseelemente ja elektrolüüsereid. See on võimaldanud kaasata investeeringuid ja ehitada Tallinnasse uue tehase.
- Pilvetehnoloogia IPCEI (CIS): Eesti osaleb uue põlvkonna pilveteenuste ja edge computing taristu arendamises. Selles osalevad Eesti IT-ettevõtted ja riik, eesmärgiga luua turvaline ja hajutatud andmetöötluse võimekus üle Euroopa.
- Mikroelektroonika: Eesti ettevõtted (nt GScan) ja teadusasutused on otsinud võimalusi osaleda mikroelektroonika väärtusahelas, et panustada sensorite ja kiibitehnoloogia arengusse.
Need näited viitavad, et IPCEI ei ole pelgalt suurte riikide mängumaa – õigel hetkel ja sisulise panusega saab ka väikeriik end positsioneerida Euroopa väärtusahelate keskmesse.
Biotehnoloogia IPCEI: Eesti fookusvaldkond
Uus biotehnoloogia IPCEI on suunatud tööstusliku biotehnoloogia arendamisele. 2025. aasta lõpus kinnitati Euroopa ühishuvi projektide foorumis kava käivitada kolm alamvaldkonda, mis on liikmesriikidega läbi räägitud ning mille osas on kaardistatud riikide esialgne huvi ja valmisolek neis kaasa lüüa:
- biopõhised kemikaalid (juhtpartner Saksamaa),
- biopõhised materjalid (juhtpartner Soome),
- toidu- ja söödabiotehnoloogia (juhtpartner Eesti).
Just viimane – toidu- ja söödabiotehnoloogia – on valdkond, kus Eesti ettevõtete ja teadusasutuste sisend on olnud määrav. Alternatiivsed valgud, rakupõhine põllumajandus ja toiduturvalisust suurendavad lahendused on teemad, kus Eesti kompetents ja ambitsioon on Euroopa tasandil selgelt nähtavad.
Eestis koordineerivad ettevalmistustööd Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ja AS Metrosert, strateegiliseks vastutajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kuid sisulise fookuse on aidanud paika panna just ettevõtted ise – läbi kaardistuste, sisendvoorude ja arutelude.
Mida see Eestile tegelikult tähendab?
Biotehnoloogia IPCEI ei ole Eesti jaoks lihtsalt järjekordne rahastusmeede, vaid võimalus nihutada majanduse fookus puidu ja põlevkivi väärindamiselt kõrgtehnoloogilisele biotööstusele. Eriti 2026. aastal käivituv tööstuslik suund aitab viia teadusmahukad lahendused laborist reaalsesse tootmisse.
Esiteks aitab IPCEI ületada nn „surmaoru“ – etapi, kus paljud Eesti idufirmad ja teadusgrupid (nt puidukeemia, alternatiivsed valgud, sünteetiline bioloogia) on oma tehnoloogia küll tõestanud, kuid ei suuda rahastada esimest piloot- või tehasemõõtu tootmist. IPCEI võimaldab katta selle finantslünga ning muuta Eesti toormest kohapeal toodetud kõrge lisandväärtusega biokemikaalid ja materjalid.
Teiseks annab IPCEI Eesti ettevõtetele pääsu Euroopa „meistrite liigasse“. Tegemist ei ole üksikprojektidega, vaid terviklike väärtusahelatega, kus Eesti lahendused on algusest peale seotud suurte Euroopa tööstuspartneritega – näiteks biopõhiste materjalide tarnijana Saksamaa autotööstusele.
Kolmandaks kasvatab IPCEI märkimisväärselt teadus- ja arendustegevuse võimekust. Projektid eeldavad ettevõtete ja ülikoolide koostööd ning teadmiste levikut, tuues Eesti ülikoolidesse tipptasemel rakendusuuringuid, rahastust ja rahvusvahelist kompetentsi.
Lõpuks toetab IPCEI regionaalset arengut. Kuna biotööstuse tootmine paikneb sageli toorme läheduses, loob see eeldused uute tootmisüksuste ja hästi tasustatud töökohtade tekkeks ka väljaspool Tallinna ja Tartut.
Samm kõrgema lisandväärtuse suunas
Niisiis seisneb IPCEI mõju mitte lihtsalt üksikutes projektides, vaid suunamuutuses.
Puidu- ja biotööstuses tähendab see üleminekut palgi, pelleti ja tselluloosi ekspordilt biopõhiste kemikaalide, uute materjalide ja bioplastide tootmisele ning toidusektoris rakupõhise põllumajanduse ja alternatiivsete valkude viimist laborist tööstuslikku tootmisse.
IPCEI annab Eestile ka ligipääsu Euroopa miljardifondidele, võimaldades tuua siia välisinvesteeringuid, rajada uusi tootmisüksusi ja kinnistada Eesti roll Euroopa tulevikutööstuste väärtusahelates. Samal ajal aitab see kasvatada Euroopa strateegilist autonoomiat, vähendades sõltuvust fossiilsetest toorainetest ja pakkudes tööstusele biopõhiseid alternatiive.