Kui küsida äsja Metroserdi Aasta Brändisaadikuks nimetatud Allar Pärnalt, mida see tiitel talle tähendab, ei hakka ta rääkima teadlikust reklaamitööst ega postituste kalenderplaanist. Ta räägib hoopis metroloogia ja metroloogide töö vastutusest, hoolimisest ja kuulumisest.
„Selle tiitli pälvimine on suur tunnustus, eriti arvestades, et olen kõike muud kui suur sõnavõtja või sisulooja. Kui ma midagi sotsiaalmeedias jagan, siis ikka seepärast, et see läheb mulle korda,“ ütleb ta.
Just see hoiak – märkav, kaalutlev ja hooliv – ongi põhjus, miks kolleegid on Allarit brändisaadikuna märganud. Tema brändisaadiku roll pole kampaanialik ega lärmakas. Allar jagab järjepidevalt kolleegide ja ettevõtte saavutusi, tunneb nende üle siirast uhkust ning märkab, kui keegi on teinud head tööd. Ja kui on põhjust muretsemiseks – siis valutab südant ka.
„Ma pean ennast Metroserdi patrioodiks. Ma tean, et meie tegevus on Eesti riigile, majandusele ja julgeolekule ülimalt vajalik. Ma tunnen, et kuulun siia, ja see tunne on minu jaoks väga oluline.“
Allari sõnul mängivad olulist rolli selles ka inimesed, kellega ta iga päev koos töötab. „Siin on targad ja avatud inimesed, kellega on päriselt huvitav rääkida ja keda hea meelega oma oskuste ja teadmistega toetan,“ ütleb ta. Vestlused ulatuvad detailsetest erialaküsimustest palju laiemate teemadeni ning just see teeb kollektiivi tema jaoks väärtuslikuks.
Spordipoiss, kes valis matemaatika
Allar kasvas üles Valgejõe külas, jõe ääres ja metsade vahel, Lahemaa ja Kõrvemaa piiril, neljalapselises peres noorima pojana. Väikeses Loksa 1. Keskkoolis võttis ta osa kõigest, mida pakuti – spordiringid, koor, rahvatants. Nagu täna, oli ka siis tema peamiseks käivitajaks kuulumise vajadus.
Eriti tugev oli spordipisik. Üheksanda klassi lõpuks treenis ta kergejõustikku viis korda nädalas ning sai treenerite kutsetega Audentese spordikooli. Aga Allar langetas ootamatult otsuse, et tema kutsumus on saada hoopis matemaatikaõpetajaks. Juba bakalaureuseõpingute ajal suundus ta osakoormusega matemaatikaõpetajaks Prantsuse Lütseumi ja sealt edasi Gustav Adolfi Gümnaasiumi.
„Õpetajatöö andis mulle oskuse minna inimeste ette ja rääkida keerulistest asjadest nii, et need hakkaksid päriselt tähendust omama. Iga tund oli natuke nagu etendus – pidid olema ette valmistunud, kohanemisvõimeline, alati olema valmis improviseerima ja tunnetama õpilaste kaasatust,“ kirjeldab Allar.
Samas said suured klassid ja tempo ühel hetkel määravaks: Allar tundis, et ta ei jõua enam ühegi õpilaseni nii, nagu ta tahaks. Paljusid õpetajaid kimbutav läbipõlemine hakkas oma märke näitama, mispeale otsustas Allar leida oma matemaatika-armastusele väljund mujal. Allar peab tänaseni eesti keele ja matemaatikaõpetajaid üliinimesteks, kes aastast aastasse kujundavad kõige enam noorte mõttemaailma ja valmistavad noori ette tulevikku mõjutavateks pingelisteks riigieksamiteks.
Salajane kandideerimine
Täna Metroserdis etalonihoidjana töötava Allari teekond Metroserti algas üsna ebatavaliselt. Tema elukaaslane töötas juba Metroserdis, kui Allar otsustas salaja kandideerida.
„Ma ei öelnud oma elukaaslasele alguses midagi. Aga ega minu kandideerimine kaua saladuseks ei jäänud – see tuli välja, kui olin juba vestlusel käinud ja tema kolleegidega kohtunud,“ meenutab ta muigega hetke, millest on tänaseks möödunud kümme aastat.
Endise spordisõbrana nimetab Allar end „kümnevõistlejaks metroloogias“ – inimeseks, kes hoiab korraga mitut rolli ja tunneb end hästi mitmekesisuses. „Töötan korraga kolmes divisjonis: teadus- ja arendusdivisjonis, metroloogiadivisjonis ja sertifitseerimisdivisjonis. Ma olen õnnelik inimene, sest mul on suures osas antud õigus ise valida teemad, millega tegeleda soovin. Olen kujundanud endale väga põneva ülesannete nimekirja.“
Massi etalonihoidja kaalukas töö
Allari roll massi riigietaloni hoidjana tähendab „kaalukat“ vastutust tagada kilogrammi ühiku usaldusväärsus ja rahvusvaheline jälgitavus Eestis – et Metroserdi ja kogu riigi mõõtmised oleksid omavahel võrreldavad ning kogu maailmas tunnustatud. Selleks osaleb Metrosert rahvusvahelistes võrdlusmõõtmistes, teeb koostööd teiste riikide metroloogiainstitutsioonidega ning hoiab massimõõtesüsteemi kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega.
Praktikas vastutab Allar riigietaloni hoidmise, kalibreerimise ja edasiandmise eest kogu Eesti massimõõtmistele – alates skaala realiseerimisest riigietaloni laboris vahemikus 1 mg kuni 50 kg ning sealt edasi kuni 150 tonnini akrediteeritud metroloogiadivisjonis. Tema sõnul ei ole riigietalon üksainus kaal, vaid kogu massiskaala koos täppiskomparaatorite, spetsiaalselt projekteeritud laboriruumi ja täppiskonditsioneerimisega. See on teadmiste ja vahendite tervik, mis tagab süsteemi toimimise.
Eesti mõõtmiste usaldusväärsuse ja rahvusvahelise seotuse nimel käivad Metroserdi kaks ühekilost etalonvihti regulaarselt kalibreerimisel Rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos (BIPM-s). Riigietaloni labori tööle annavad lõpliku hinnangu rahvusvaheliste võrdlusmõõtmiste tulemused – seni ei ole ükski Metroserdi massimõõtmiste tulemus referentsväärtustest erinenud.
„Vastutus on suur, sest massi etalonile toetub palju enamat kui kaalumine. Massist tuletatakse rida teisi füüsikalisi suurusi – näiteks maht, tihedus, gravitatsioon, jõud, rõhk ja viskoossus –, mida kasutatakse tööstuses, teaduses ja julgeoleku tagamisel. Seetõttu saan kaasa lüüa paljude teiste teenuste arendamises ja parendamises,“ räägib Allar.
Eesmärk teha metroloogia mõistetavaks
Teine oluline osa Allari tööst on koolituste ja laborituuride läbiviimine, karjääripäevadel osalemine ja noortega kohtumine. Laborituurid on Allari sõnul palju enamat kui Metroserdi maja, teenuste ja seadmete tutvustamine. Need on võimalus rääkida mõõtmistest nii, et ka ilma füüsikataustata inimene saaks aru, miks metroloogia on oluline.
Allar on teinud laborituure väga erinevatele külalistele alates kooliõpilastest ja tudengitest kuni tööstusettevõtete ja otsustajateni. Iga kord tuleb valida õige tase ja vaatenurk. Tema sõnul on kõige erilisemad külalised olnud just nooremad õpilased, kelles huvi tekitamine on suur väljakutse, aga õnnestumise korral väga suur saavutus.
„Kui lastel silmad säravad ja küsimusi tuleb palju, siis tead, et oled midagi õigesti teinud. Aga see pole üldse lihtne. Alustan alati sellest, mis on tuttav – elektri- ja veearvestid, kütusekulu, nutitelefonid kui mõõtevahendid. Alles siis liigub jutt täpsemate mõõtmiste ja etalonide juurde. Nii tekib arusaam, et mõõtmised on osa igapäevaelust. Mõõtmised on see, mis aitab vältida õnnetusi, hoida maju ja sildu püsti,“ räägib ta.
Laborituuride ja muude tutvustavate tegevuste kaudsem, kuid oluline mõju on järelkasv. „On neid, kes on pärast Metroserdi külastust tulnud siia praktikale, tööle või otsustanud minna õppima füüsikat või muud tehnilist eriala. Kui keegi leiab tänu kokkupuutele Metroserdiga oma tee teadusmaailma, siis on see suur võit!“ kinnitab ta.
Õhtud muusikaga
Allari ja tema elukaaslase peres kasvab kolm last. Neist esimene sündis kahe metroloogi perre kui täpsuse sümbol – 20. mail, rahvusvahelisel metroloogiapäeval. Õhtuti laulab Allar lastele unelauluks aga Ruja ja Urmas Alenderi laule.
„Minu ema armastas väga Ruja muusikat, ilmselt seetõttu on mul tänaseni viis ja sõnad peas ning minu lapsed uinuvad igal õhtul näiteks „Rahu“, „Nii vaikseks kõik on jäänud“,„Kuidas joonistada kurbust“, „Võta mind lehtede varju“ vms saatel.“
Sport, mis oli Allari nooruses elu keskmes, on täna pigem see, kuhu ta aega leida kuidagi ei suuda. Kuid liikumine pole siiski täielikult kadunud – Allar on aktiivne Kaitseliidus Järva malevas, kus tal on nii rahuaja kui ka sõjaaja amet. See pakub erinevate õppuste näol talle füüsilist koormust.
Lisaks on ta taas leidnud tee rahvatantsu juurde. Metroserdis tegutseb sellest sügisest rahvatantsuring ning Allar kutsub eriti just mehi sellega liituma. „Eesmärk on selge – tahame juba sel suvel meeste tantsupeol Metroserdiga väljas olla. Meil on veel üks mees sellest eesmärgist puudu,“ julgustab ta huvilisi kaasa lööma.
