Neljapäeval, 4. detsembril jõuab Terviseandmete Kompass 2025 veebinarisari neljanda osani, mis koondab varasemates aruteludes käsitletud teemad ühtseks aruteluraamistikuks. Sarja eesmärk on analüüsida terviseandmete rolli teadus- ja arendustegevuses ning arutada, millised lahendused toetavad usaldusväärset ja tõhusat andmepõhist innovatsiooni Eesti tervisetehnoloogia valdkonnas.
Vaata live ülekannet siinsamas veebis, neljapäeval, 4. detsembril kell 11.00!
Varasemates veebinarides on keskendutud kolmele teemale:
- terviseandmete mitmekihiline väärtus innovatsiooni kujundamisel,
- usaldusväärse ja selge ligipääsuraamistiku olulisus,
- andmekvaliteedi ja teaduspõhise valideerimise roll arendusprojektide edukuses.
Arutelude käigus rõhutati, et terviseandmed on teaduslikult ja majanduslikult olulised vaid siis, kui neid kasutatakse korrastatult ja läbipaistvalt. Suur andmemaht ei taga usaldusväärsust – selle eelduseks on järjepidev kvaliteedihaldus, standardite järgimine ja põhjalik dokumentatsioon kogu andmeelutsükli vältel. Samuti on valideerimine arendusprotsessis keskne etapp, mis aitab hinnata mudelite toimivust ning vähendab riski, et lahendused ei tööta päriselulistes tingimustes ootuspäraselt.
Sarja neljas osa toob need teemad ühisesse fookusesse. Arutelu eesmärk on hinnata, milline peaks olema terviklik lähenemine andmekvaliteedi, valideerimise ja turvalise analüüsiraamistiku ühendamiseks, et toetada tõenduspõhiseid ja praktiliselt rakendatavaid tervisetehnoloogiaid. Samuti vaadeldakse Eesti terviseandmete ökosüsteemi peamisi kitsaskohti ja võimalikke arengusuundi.
Koondarutelu loob aluse edasiseks dialoogiks teadusasutuste, arendajate, tervishoiu ja poliitikakujundajate vahel, et tagada terviseandmete kasutamine viisil, mis toetab nii innovatsiooni kui ka laiemat ühiskondlikku usaldust.
Vestlus salvestatakse ja on hiljem järelvaadatav.
Eelmises osas käsitlesime terviseandmete rolli innovatsioonis.
Loe rohkem ja vaata seminari järele!
Terviseandmete Kompass 2025 webinaride sarja kolmandas osas, kus ettekandjateks olid Janne Pullat ja Kristel Oitmaa, käsitleti terviseandmete rolli kaasaegse innovatsiooni kujundajana. Tegemist oli aruteluga, mille peateema oli andmete kvaliteedi ja teaduspõhise valideerimise mõju uuenduslike terviselahenduste usaldusväärsusele. Rõhutati, et innovatsioon ei seisne üksnes tehnoloogilises uudsuses, vaid selles, et lahenduse mõju on reaalselt tõendatud ja korduv. Selle eelduseks on kvaliteetne, korrastatud ja põhjalikult dokumenteeritud andmestik.
Terviseandmeid nähakse kui mitmekesist ja väärtuslikku teaduslikku ressurssi, mis ühendab inimese bioloogilisi, käitumuslikke ja keskkonnaalaseid tegureid. Just see mitmekihiline andmepõhi loob võimalused täppismeditsiini, riskiennustuse ja otsustustoe süsteemide arenguks. Samas rõhutati, et suur andmemaht üksi ei taga teaduslikku usaldusväärsust. Kallutatud, ebaühtlaselt kogutud või halvasti kirjeldatud andmestikud võivad jätta mulje täpsusest, kuid tegelikkuses viia ekslike järeldusteni, mis kahjustavad nii arendusprojektide edu kui laiemat usaldust terviseandmete kasutamise vastu.
Arutelu olulise osana käsitleti valideerimise rolli innovatsiooniprotsessis. Valideerimist peetakse teadus- ja arendustegevuse keskseks kvaliteedimehhanismiks, mis aitab eristada mudeli sisemisi piiranguid andmestiku struktuursetest puudustest. See on kriitiline etapp enne uute teenuste ja tehnoloogiate juurutamist, vähendades riski, et lahendus ei käitu tegelikes tingimustes ootuspäraselt.
Teema üle arutlejad rõhutasid, et kvaliteetne terviseandmete kasutus eeldab terviklikku ja koostööpõhist lähenemist kogu andmeelutsükli vältel. Andmete kogumine, töötlemine, puhastamine, analüüs ja tulemuste tõlgendamine moodustavad ühtse süsteemi, milles igal osapoolel on selge roll ja vastutus. Läbipaistvad protsessid, standardite järgimine ja põhjalik dokumenteerimine on eelduseks sellele, et tulemused oleksid võrreldavad, korduvad ja praktiliselt kasutatavad.
Samavõrd olulise teemana käsitleti turvalise analüüsiraamistiku ja rahvusvaheliste standardite järgimise tähtsust. Usalduslik andmekasutus nõuab, et teaduslikud ja arendusprotsessid oleksid kooskõlas eetiliste põhimõtete, konfidentsiaalsuse nõuete ja regulatiivse raamistikuga. Läbimõeldud andmepäringud ja selge metoodika on vajalikud selleks, et analüüsi käigus tekiks usaldusväärne ja ühiskondlikult vastuvõetav teadmine.
Kokkuvõttes tõdesid teema üle arutlejad, et terviseandmed on strateegiline vara, mille tegelik väärtus avaldub üksnes siis, kui neid kasutatakse teaduspõhiselt ja vastutustundlikult. Terviseandmetest saab innovatsiooni mootor siis, kui neid toetavad tugev kvaliteedijuhtimine, metoodiline rangus ning läbipaistev ja turvaline analüüsiraamistik. Selline lähenemine võimaldab terviseandmetel kujundada teaduse, meditsiini ja ühiskonna arengut sisukalt ja kestlikult.