Neljapäeval, 13. novembril toimub Metroserdi rakendusuuringute keskuses veebiseminaride sarja „Terviseandmete kompass 2025” kolmas osa, kus astuvad andmepõhise innovatsiooni üle arutellu Metroserdi Rakendusuuringute keskuse terviseandmete valdkonna juht Janne Pullat ja TalTechi tööstusdoktorant Kristel Oitmaa.
Vaata ülekannet:
Neljapäeval, 13. novembril kell 11:00
Liitu meiega kohapeal (Metrosert, Teaduspargi 8, IV korrus, Tallinn) või vaata live ülekannet. Kohal palume olla pool tundi enne algust ning vestluse järel võib kohapeal võtta aega ka edasiseks aruteluks.
Terviseandmed on üks väärtuslikumaid ja samas tundlikumaid andmeliike, mis meil on ning nende teadlik kasutamine võib muuta tervishoiusüsteemi targemaks, ennetavamaks ja inimkesksemaks.
Vestlussarja kolmandas osas arutlevad Janne Pullat, Metroserdi Rakendusuuringute keskuse terviseandmete valdkonna juht, ja Kristel Oitmaa, TalTechi tööstusdoktorant, kuidas terviseandmed saavad olla uuenduste käivitajaks nii teaduses, meditsiinis kui ka ühiskonnas laiemalt.
Kõik osalejad on oodatud aktiivselt kaasa mõtlema ja arutlema! Mentimeetri hääletuse käigus loome ühiselt „Terviseandmete kompassi 2025”, mis peegeldab, kuhu suunas meie terviseandmete ökosüsteem liigub.
Vestlus salvestatakse ja on hiljem järelvaadatav.
Eelmises osas arutasime, kuidas ühildada terviseandmete kaitse, selgus ja kasutus.
Loe rohkem ja vaata seminari järele!
Terviseandmete kompass: usaldus, turvalisus ja ligipääs
30. oktoobril 2025 toimus Metroserdi rakendusuuringute keskuse eestvedamisel veebiseminar Terviseandmete kompass, mis tõi kokku tervisetehnoloogia arendajad, teadlased ja andmepoliitika kujundajad. Seminari keskmes oli küsimus, kuidas muuta terviseandmed teaduse ja innovatsiooni jaoks kättesaadavaks viisil, mis tagab usalduse ja kaitseb inimese õigusi.
Ligipääs andmetele: mitte kas vaid kuidas
Metroserdi terviseandmete valdkonna juht Janne Pullat avas seminari mõttega, et Eesti terviseandmete ökosüsteem on ainulaadne. Terviklikud ja pikaajalised digitaalsed andmed loovad tugeva aluse teadus- ja arendustöö jaoks. Tema sõnul peitub terviseandmete tegelik väärtus mitte kogumises, vaid korduskasutuses.
Janne Pullat rõhutas, et seaduslik raam lubab juba täna terviseandmete kasutamist teaduses ja avalikus huvis. Küsimus ei ole õiguslikus võimaluses, vaid selles, kuidas tagada läbipaistev ja turvaline ligipääs. Pullati sõnul peab andmetega tegelema nii, et inimene ja ühiskond võidaksid ning teaduslik areng toimuks selgelt sõnastatud vastutusmehhanismide toel.
Pseudonüümimisest ei piisa innovatsiooni toetamiseks
Baltic HC Solutionsi asutaja ja nõukogu liige Kai Siinmaa käsitles ettevõtete vaates peamist praktilist takistust. Eestis on juurdunud arusaam, et terviseandmeid ei ole võimalik anonüümida, mistõttu ligipääs andmetele toimub vahendajate kaudu. See tähendab, et ettevõte ei saa ise juhtida analüüsi ega vastutada selle kvaliteedi eest.
Kai Siinmaa sõnul ei teki usaldusväärset innovatsiooni, kui analüüsi loogika jääb musta kasti. Ettevõte peab saama ise aru, kuidas tulemuseni jõutakse, sest ainult nii on võimalik lahendusi testida, korrata ja täiustada. Ta tõi näiteks USA praktika, kus anonümiseerimise viib läbi sõltumatu pädev asutus ning pärast seda ei ole tegemist enam isikuandmetega. Selline mudel loob ettevõtluskeskkonnas kindlust, et andmete kasutamine on korraga nii turvaline kui sisuliselt võimalik.
Innovatsioonimudel: koostöö ja usaldus kui süsteemi alus
Seminari lõpetas TalTechi tööstusdoktorant ja Metroserdi uurija Kristel Oitmaa, kes tutvustas terviseandmete innovatsioonimudelit. Mudeli eesmärk on kirjeldada terviseandmete kasutust mitte üksikute projektide, vaid ökosüsteemse koostööna.
Kristel Oitmaa rõhutas, et ligipääs terviseandmetele ei teki enne, kui on olemas usaldusstruktuur. Rollid, vastutused, läbipaistvus ja auditijälg peavad olema selgelt kokku lepitud. Alles seejärel on võimalik andmeid kasutada viisil, mis toob kasu nii teadusele, meditsiinile kui ettevõtlusele. Innovatsioonimudelis ei ole keskne küsimus andmete liigutamine, vaid uue väärtuse loomine. Selleks on vaja toimivat koostöökultuuri ja kvaliteedikihti, mis tagab andmete kasutatavuse.
Kokkuvõte: väärtus sünnib läbipaistvusest ja koostööst
Webinar tõi esile kolm peamist järeldust.
- Terviseandmete kasutamine ei ole vastuolus andmekaitsega. Õiguslik raam lubab innovatsiooni. Vajalik on selge ja ühtne tõlgenduspraktika.
- Ainult pseudonüümimisest ei piisa. Eesmärgipõhine anonümiseerimine ja läbipaistev vastutusprotsess võimaldavad ettevõtetel ise arendada ja katsetada.
- Usaldus ei ole tulem, vaid eeltingimus. Läbipaistvad mängureeglid ja turvaline arvutusruum loovad võimaluse, et Eesti terviseandmete ökosüsteem muutub tegelikuks innovatsiooni platvormiks.
Seminari üldine sõnum oli ettepoole vaatav. Eestis on olemas kõik eeldused, et terviseandmed saaksid sama oluliseks innovatsiooni mootoriks nagu ID-kaart ja digiretsept. Määravaks saab, kas suudetakse kokku leppida ühtne raam, mis toetab nii teadust, tervishoidu kui ettevõtlust.