16. oktoobril 2025 toimus Metroserdi rakendusuuringute keskuse eestvedamisel esimene veebiseminar sarjast „Terviseandmete kompass“, mis tõi kokku teadlased, ettevõtjad ja poliitikakujundajad. Arutleti, kuidas terviseandmetest saab luua teaduspõhise innovatsiooni ja usaldusväärse koostööplatvormi.
Innovatsioon ja vastavus: koostöö, mitte vastasseis
Seminari avas Monika Isak, SoftComply äristrateegia juht, kes käsitles ettekandes küsimust miks innovatsioon ja vastavus ei ole vastandid. Isaku sõnul ei saa uut tervisetehnoloogiat turule tuua ilma, et arendajad mõistaksid standardite ja regulatsioonide olulisust.
„Ilma vastavuseta ei jõua innovatsioon kasutajani. Need kaks peavad käima koos juba arenduse algusest peale,“ rõhutas ta.
Tema hinnangul ei ole regulatsioonid piirang, vaid juhend, mis aitab tagada kvaliteedi, ohutuse ja usaldusväärsuse. Isak tõi esile, et ka uued Euroopa nõuded, nagu NIS2 ja DORA, ei ole takistused, vaid vajalikud ajakohastamised, mis tugevdavad infoturvet ja läbipaistvust.
„Reeglid ei ole takistus, vaid parimate praktikate kogumik, mis on kujunenud tegelikest kogemustest,“ lisas Isak.
Terviseandmete ökosüsteem: nähtav ja nähtamatu kiht
Metroserdi terviseandmete valdkonna juht Janne Pullat tutvustas oma ettekandes terviseandmete ökosüsteemi kahte kihti: nähtavat ja nähtamatut. Nähtav kiht on see, mida inimesed igapäevaselt kogevad, nagu patsiendiportaal, digiregistratuur ja e-retsept. Nähtamatu kiht on aga alus, mis teeb kogu süsteemi toimimise võimalikuks. See sisaldab õigusraamistikku, turvalisuse põhimõtteid, standardeid ja andmevalitsemise mehhanisme.
„Terviseandmete nähtamatu kiht loob nähtava väärtuse. Just see tagab, et süsteem on usaldusväärne, turvaline ja valmis innovatsiooniks,“ rõhutas Pullat.
Tema sõnul on Eesti terviseandmete keskkond poliitiliselt ja tehniliselt küps, mis annab tugeva aluse teadus- ja arendusprojektide elluviimiseks. Metroserdi rakendusuuringute keskus toetab arendajaid ja teadlasi andmete kvaliteedi, turvalisuse ja vastavuse hindamisel.
Terviseandmete innovatsioonimudel: usaldus kui koostöö alus
Seminari lõpetas TalTechi tööstusdoktorant ja Metroserdi nooremteadur Kristel Oitmaa, kes tutvustas oma doktoritööd terviseandmete innovatsioonimudeli arendamiseks. Uuringu eesmärk on luua interdistsiplinaarne raamistik, mis kirjeldab terviseandmete ökosüsteemi kui usalduse, läbipaistvuse ja koostöö põhist süsteemi.
„Terviseandmete innovatsioon ei ole pelgalt tehniline, vaid usalduse ja ühise väärtusloome küsimus,“ rõhutas Oitmaa.
Loe ka terviseandmete innovatsioonimudeli kohta SIIT.
Kokkuvõte: nähtamatu kiht loob nähtava väärtuse
Seminar tõi esile kolm keskset järeldust.
- Innovatsioon ja vastavus on vastastikku sõltuvad. Regulatiivne raamistik ei pärsi arengut, vaid loob selleks usaldusväärse aluse.
- Eesti ökosüsteem on küps, kuid vajab paremat koostööd ja koordineerimist. Kõik eeldused on olemas, et terviseandmed saaksid teenida teadust ja ettevõtlust.
- Terviseandmete väärtus sünnib usaldusest ja teadlikust kasutamisest. Turvalisus, kvaliteet ja läbipaistvus on võtmetegurid, mis muudavad andmed reaalseks innovatsiooniressursiks.
„Meie eesmärk ei ole mitte hirmutada, vaid tõsta teadlikkust – näidata, et Eestis on olemas nii tehniline kui teaduslik kompetents terviseandmete vastutustundlikuks ja nutikaks kasutamiseks,“ sõnas lõpetuseks Janne Pullat.
Küsitluse tulemused: teadlikkus kasvab ja koostöö on võtmesõna
Seminari osalejad vastasid Mentimeetri küsitlusele, mis näitas, et Eesti terviseandmete ökosüsteemi tajutakse potentsiaalikana, kuid vajaka jääb koostööst ja ühtsest koordineerimisest.
- Teadlikkus. Pool vastanutest tunnistas, et tunneb terviseandmete kasutamise põhimõtteid, kuid mitte detaile. Kolmandik on teemaga praktiliselt kokku puutunud.
- Peamised huvid. Kõige sagedamini mainiti märksõna koostöö, millele järgnesid andmeanalüüs, privaatsus ja regulatsioonid.
- Andmete väärtus. Vastustes domineeris personaalmeditsiin, mida täiendati märksõnadega efektiivne ravi, parem ennetus ja ressursisääst.
- Andmete kasutus. Viis vastajat hindas, et kasutuses on vaid 20 kuni 40 protsenti kogutud andmetest. Keegi ei pidanud enamikku andmeid hästi kättesaadavaks.
- Takistused. Peamisteks probleemideks nimetati õigusruumi ebaselgust, andmete killustatust, kvaliteediprobleeme ja koordineeriva osapoole puudumist.
- Usaldus. Enamik vastajaid pigem usaldab Eesti terviseandmeid, kuid soovib suuremat läbipaistvust ja kvaliteedikontrolli.
- Riigi roll. Valdav osa vastajaid leidis, et riik peaks täitma kõiki eelnevaid rolle: looma õigusruumi, tagama tehnilised standardid, toetama koostööplatvorme ja investeerima teadlikkusse.
- Tulevikunägemus. Kõik osalejad nõustusid, et terviseandmetest võib saada järgmine Eesti innovatsiooni mootor, sarnane digi-ID ja e-retsepti mõjuga.
Üks osaleja võttis seminari mõtte tabavalt kokku:
„Targalt kasutatud terviseandmed tähendavad Eestile tervemat ja rikkamat rahvast.“
„Terviseandmete kompass 2025“ jätkub järgmiste seminaridega:
30. oktoober kell 11.00-12.00
„Ligipääs ja turvalisus: terviseandmete kasutamine teisese analüüsi jaoks“
13. november kell 11.00-12.00
„Andmed innovatsiooni teenistuses“
27. november kell 11.00-12.00
„Ühise visiooni suunas – Eesti kui rahvusvaheline terviseandmete mudelriik“
Veebinaridele on oodatud kõik, kes soovivad panustada Eesti terviseandmete süsteemi arengusse.
Täiendavate küsimuste korral võtke palun ühendust terviseandmete valdkonnajuhiga – Janne Pullat, janne.pullat@metrosert.ee.