Metroserdi rakendusuuringute keskuse droonivaldkonna üksuse juht Rainer Kivimäe kirjutab ERR-is, et Eesti droonikogukond vajab valdkonna edendamiseks ja olemasolevate tegijate potentsiaali võimendamiseks ühtset koordineerijat ja koostööplatvormi.
Kivimäe tunnistab, et droonivaldkond vajab nii strateegiat kui ka teadus- ja arendustegevust, nagu eelnevalt on varasemas ERR-i arvamusloos välja toonud Sisekaitseakadeemia kaugseire teadus- ja arenduskeskuse juhataja Veiko Randlaine. Siiski rõhutab ta, et pelgalt visioonidokumendist jääb väheks. Kuigi Eestis on palju pädevaid ja tugevaid droonivaldkonna tegijaid (sh Metrosert, Sisekaitseakadeemia, Kaitsevägi, Lennuakadeemia ja erasektor), tegutsevad need osapooled sageli eraldi, mistõttu toimub koostöö asemel paraku võitlus ideede, spetsialistide ja raha pärast.
Koostööplatvormi neli põhiülesannet
Kivimäe hinnangul on valdkonna kildude tervikuks sidumiseks vaja luua turvaline raam, mis aitaks osapoolte erinevad, kuid klappivad huvid kokku viia. See looks väärtusahela, mis kasvataks droonindust Eestis iseseisvalt tegutsemisest kordi kiiremini.
Koostööplatvormi neli peamist ülesannet peaksid olema:
- Nõudluse kaardistamine erinevate haldusalade üleselt.
- Väärtusahelaülene arendus, tagamaks peamise lõppkasutaja (Kaitsevägi ja sisekaitse) vajaduste katmise ka kriisiolukorras.
- Kompetentside tagamine, pakkudes väljaõpet vajalikele spetsialistidele (insenerid, arendajad, operaatorid) ja sidudes teooria praktikaga.
- Ettevõtluse arendustegevuse toetamine testalade ja laboritega (sh Metrosert), et testida toodete toimivust reaalsetes oludes ja töötada välja standardiseeritud katsemetoodikad.
Kokkuvõtteks leiab Kivimäe, et ühtselt ja koordineeritult tegutsedes on võimalik luua jätkusuutlik rahastusmudel ja viia Eesti droonivaldkond uuele tasandile.