AS Metrosert osaleb EURAMET/EMPIR metroloogiaprojektis “NMI-kiibil”
EURAMET-i Euroopa Innovatsiooni ja Uuringute metroloogiaprogrammi (European Metrology Programme for Innovation and Research, EMPIR) raames 1. juunil 2019 alanud projekti 18SIB10 chipS·CALe põhieesmärgiks on välja arendada optilise võimsuse mõõtmiste usaldusväärne seostatus uuenenud rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühiku, kandelani. Kindel ja lihtne jälgitavusahel spektraalsetel mõõtmistel fotoonikas on eluliselt tähtis tööstusele ja teadusele. Praeguste meetoditega on kasutatavate ränipõhiste etalondetektorite optiliste omaduste, suure ebastabiilsuse, kõrgete opereerimise ja tööjõu kulude tõttu optiliste suuruste mõõtmiste võimekus piiratud. Edasiseks arenduseks rakendatatakse kahe teineteisest sõltumatu primaarse etalondetektori – prognoositava kvantsaagisega pooljuhtdetektori ja krüogeenilise radiomeetri – uudset kombinatsiooni fundamentaalkonstantide e (elementaarlaeng) ja h (Plancki konstant) suhte mõõtmiseks, millega luuakse väiksema määramatusega mõõtemeetodid ja kindel seos uuenenud SI-ni. Kahe etalondetektori jaoks uudse pakendustehnoloogia abil hõlbustatakse optiliste suuruste mõõtetulemuste jälgitavuse tagamist keerulistes mõõtetingimustes väljapool rahvuslikke metroloogiainstituute (National Metrology Institute, NMI). Sellisel moel realiseeritakse esmakordselt kontseptsioon “NMI-kiibil” optilise võimsuse mõõtmiste usaldusväärsuse tagamiseks.
Projektis osaleb 7 rahvuslikku metroloogiainstituuti, sh AS Metrosert ja 3 ülikooli Norrast. Projekti koordinaator on Justervesenet (Norra metroloogiainstituut, JV). 1. juunil 2019 alanud projekt kestab 3 aastat. AS Metrosert panustab projekti käigus loodavate prognoositava kvantsaagisega pooljuhtdetektorite projekteerimisse ja katsetamisesse koostöös JV ja Norra ülikoolidega.
AS Metrosert
Eesti Vabariigi riigi- ja tugietalonide nimistu on uuenenud
AS Metrosert Eesti metroloogia keskasutusena säilitab ja arendab riigietalone vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud lepingule. Samuti on AS Metrosert jälgitavuse allikaks Eestis ka paljudes teistes mõõtevaldkondades, milles seadusandlus võimaldab taotleda tugietaloni staatust. Tehtud investeeringute ja arendustegevuse, edukalt läbitud rahvusvaheliste võrdlusmõõtmiste ja koostöö tulemusena on tugietalonide nimekiri nüüd laiem – teenuste valik on uuenenud ja laienenud ning majandus- ja taristuminister kinnitas 14.06.2019 riigi- ja tugietalonide nimistu käskkirjaga nr. 1.1-1/19-097.
Uutena on tugietaloni staatus kinnitatud elektrilise võimsuse, rõhu, valgussuuruste ja etanooli sisalduse mõõtevaldkondades. Elektrilise võimsuse tugietalon katab piirkonna (0…20) kW laiendmääramatusega (70..160) μW/VA elektrilise aktiivvõimsuse kalibreerimistel; piirkonna (0…20) kVA laiendmääramatusega (70..160) μVA/VA elektrilise näivvõimsuse kalibreerimistel ja piirkonna (0…20) kvar laiendmääramatusega (70..160) μvar/VA elektrilise reaktiivvõimsuse kalibreerimistel. Rõhu tugietalon katab piirkonna 3,5 kPa kuni 140 MPa laiendmääramatusega (6×10-5…1,2×10-4)×p (p on rõhk paskalites). Valgussuuruste tugietalon katab piirkonna (15…5000) lx laiendmääramatusega 2,3%…5% valgustustiheduse kalibreerimistel ja (1…100) % laiendmääramatusega (0,1…0,4) %T spektraalse läbipaistvuse kalibreerimistel. Etanooli sisalduse tugietalon katab piirkonna (0,00…3,00) mg/l laiendmääramatusega (0,006…0,20) mg/l.
Uute tugietalonide nimistuga paraneb kindlus erinevates eluvaldkondades (energeetikas, teadus- ja arendustegevuses, meditsiiniteenuste valdkonnas, toiduainetetööstuses, riiklikus järelvalves jt) tegelevate ettevõtete ja asutuste jaoks kalibreerimis- ja/või taatlusteenuse kättesaadavusel Eestis.
AS Metrosert
AS Metrosert 100. juubeli tähistamisest
20. mail, rahvusvahelisel metroloogiapäeval tähistas AS Metrosert oma 100. juubelit.
Meeleolukast üritusest võtsid osa ASi Metrosert töötajad koos peredega, endised juhatajad ja töötajad, koostööpartnerite ja klientide esindajad, ASi Metrosert nõukogu liikmed ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
Ürituse raames esitlesid Omniva esindajad samal päeval ilmunud postmarki “Metrosert 100”, mis on pühendatud Eesti metroloogia keskasutuse 100. juubelile ja rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute uute definitsioonide jõustumisele.
Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Füüsika Seltsi esindajatele anti pidulikult üle poster “Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi SI põhiühikud” ning kinnitati ühiselt, et tehakse teavitusalast koostööd SI muudatuste info levitamiseks Eesti koolides.
Kuna pidu toimus ASi Metrosert Tallinna laboris, oli kõigil huvilistel võimalik osaleda maja tutvustavatel ringkäikudel.
Rõõmsat meeleolu aitasid hoida õhtujuhid Piip ja Tuut, muusikaelamust pakkusid Ivo Lille saksofonil ja DJ Reivo Samma. Külalisi kostitati maitsvate roogadega. Juubelitordi lõikasid lahti peost osa võtnud ASi Metrosert endised juhatajad.
Suur rõõm oli ASile Metrosert toodud lillede ja kingituste üle. Juubilar ise kinkis aga kõigile peolistele postmargi „Metrosert 100“ ajaloolise kinkekomplekti.
Usume, et pidu pakkus osalejatele rõõmsaid kohtumisi ja positiivseid emotsioone. Rohked õnnitlused ja head soovid annavad ASile Metrosert järgmiseks sajandiks jõudu ja energiat.
Alljärgnevalt on lisatud väike galerii juubelipeol tehtud fotodest, mille autoriks on Carol Liis Metsla.
AS Metrosert
SI põhiühikute tutvustus: sekund ja mool
16. novembril 2018 Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsil toimunud uue rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi SI hääletuse järgselt avaldab metroloogiakogukond iga põhiühiku kohta lühikirjelduse. SI uued definitsioonid jõustusid 20. mail 2019, rahvusvahelisel metroloogiapäeval. Käesoleva teksti kokkupanekul on kasutatud EURAMET’i poolt levitatavat ja vabalt kasutatavat teemakohast materjali, mille koostamisel on vabatahtlikkuse alusel osalenud metroloogiainstituutide töötajad erinevatest riikidest ning mille eesmärgiks on avalikkuses tutvustada SI põhiühikuid, nende definitsioone ja uute definitsioonidega kaasnevaid võimalikke muudatusi. AS Metrosert Eesti metroloogia keskasutusena edastab materjali teile, head lugejad.
Varasemalt avaldatud artiklites oleme SI põhiühikutest tutvustanud pikkuse mõõtühikut, meetrit, valgustugevuse mõõtühikut, kandelat, elektrilise voolutugevuse mõõtühikut, amprit, ja temperatuuri mõõtühikut, kelvinit. Alljärgnevalt tulevad tutvustamisele ajavahemiku mõõtühik, sekund, ja ainehulga mõõtühik, mool.
Sekund
Iga-aastaselt keeratakse märtsi lõpus kella ja minnakse üle nn suveajale. Ehkki nutikad asjad muudavad oma ajanäitu iseseisvalt (on tulnud ette, et mõnel brändil ka aeg-ajalt mitte) tuleb ikka kindluse mõttes üle küsida “Mis kell on?”.
Inimkond on tuhandete aastate jooksul püüdnud aega mõõta. Väga pikka aega näitasid inimestele aja kulgu looduslikud nähtused, näiteks päeva ja öö vaheldumine, aastaaegade vaheldumine. Esimeseks tsivilisatsiooniks, kes kasutasid aja mõõtmiseks astronoomilisi vaatlusi, olid vanad egiptlased, kes püstitades päikesekellasid ja jälgides nende samba varju kulgu maapinnal, jagasid päeva osadeks. Aja mõõtmine oli tähtis ja päikesekella abil osutus see niivõrd levinuks, et valmistati ka kaasaskantavaid päikesekellasid ning isegi taskuversioone.
Vana-Rooma kaasaskantav päikesekell
Arvatakse, et päeva ja öö jagamine kaheteistkümneks osaks on pärit sumeritelt umbes 5000 aastat tagasi. Vanad sumerid ei kasutanud loendamiseks mitte kümmet sõrme, vaid sõrmede liigeseid, mida on kokku ühel käel 12 (kui pöialt mitte arvestada). Ööpäeva jagasid 24-ks võrdseks tunniks ilmselt babüloonlased, nagu ka tunni kuuekümneks minutiks.
Mehaaniliste kelladega tuli oodata 13.-14. sajandini, mil Euroopas hakati valmistama kellamehhanisme üleskeeratava vedru ja/või kellapommiga. Arendused viisid selleni, et briti raudteeinseneri, William Hamilton Shortti poolt 1920ndatel väljatöötatud pendelkell võeti nii mõneski metroloogiaasutuses kasutusele riigietalonina sekundi esitamiseks.
Elektrooniliste ajanäitajate võidukäik algas kvartskristalli kasutusele võtmisega 1930ndatel aastatel. Kuni Suurbritannia metroloogiainstituudis ehk rahvuslikus füüsikalaboratooriumis (The National Physical Laboratory, NPL) valmis Louis Essen’i juhtimisel 1955. aastal maailma esimene töötav tseesiumi aatomkell, millega sillutati tee uuele ja täpsemale sekundi definitsioonile, mis põhines aatomite põhiomadustel. Tänapäeval kasutatakse mitut tüüpi aatomkellasid, mis töötavad mitmesugustel põhimõtetel ja erinevatel raadiosagedustel kiirgusega ergastamisel. Kasutatavate aatomkellade täpsus ulatub võimaliku hälbeni 1 sekund 300 miljoni aasta jooksul.
Ülemaailmselt kasutatava ajaskaala moodustamisel on kaks põhikomponenti: rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) ajaühiku – sekundi – esitamine ning ajaskaala regulaarne võrdlemine tugisuurusega. Tugisuurusena kasutatakse tänapäeval Rahvusvahelist Aatomaega (International Atomic Time, TAI), mille arvutab välja Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo (BIPM) aja osakond. TAI arvutustes kasutatakse üle 230 nn tseesiumi (Cs) aatomkella andmeid, mida regulaarselt saadavad BIPM’ile 65 asutuse laborid.
Kuni 20. maini 2019 kehtinud sekundi definitsioon:
sekund on võrdne 133 Cs aatomi põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodi kestusega.
Alates 20. maist 2019 kehtib uus sekundi definitsioon:
sekund, tähis s, on SI aja ühik. Sekund on määratud tseesiumi sageduse ΔνCs, milleks on tseesiumi aatomi isotoobi 133 häirimata põhiseisundi ülipeenstruktuuri kahe energianivoo vahelisele üleminekule vastav sagedus, fikseerimisega arvväärtusel 9192631770 väljendatuna ühiku Hz abil, mis on võrdne s-1.
Milles siis erinevus? Tehnilises mõttes erinevust ei ole, uus sekundi määratluse sõnastus on vajalik kooskõla tagamiseks kõikide teiste SI põhiühikute sõnastusega.
Kas teadsid, et …?
Mool
Arvus 602 214 076 000 000 000 000 000 ehk ligikaudu 602 214 miljonis triljonis on kakskümmend neli numbrit. Sellegipoolest, kuitahes hoomamatuna see arv meile ka ei näi, loendame triljoneid iga päev oma argitegemistes. Näiteks, tavalises õhupallis on umbes 50 miljonit triljonit õhu molekuli (s.o umbes 39 miljonit triljonit lämmastiku molekuli, 10 miljonit triljonit hapniku molekuli ja pool miljonit triljonit argooni aatomit). Tavalises valuvaigisti tabletis on ligikaudu 1,7 miljonit triljonit toimeaine – näiteks atsetüülsalitsüülhappe – molekuli. Ühes liitris mineraalvees võib leida umbes 1 miljon triljonit naatriumi aatomit. Nagu näha, ilmnevad suured arvud, kui vaadata asju lähemalt. Füüsikas ja keemias tuleb sagedasti ette asjade ja nähtuste lähemat vaatlemist ja see viib paratamatult suurte aatomite ja molekulide arvudeni, mis vajavad mingit ülevaatlikumat ja lühemat väljendusviisi. Ja selliseks väljenduseks on valitud ainehulga ühik, mool.
Mooli kasutades saab osakeste arvu väljendada suupärasemalt. Selle asemel, et öelda: “Õhupallis on umbes 10 miljonit triljonit hapniku molekuli”, saame lausuda, et õhupallis on umbes 0,02 mooli hapnikku.
Teisendustegur osakeste arvu ja ainehulga vahel on nn Avogardo arv NA. See arv ütleb, et ühes moolis on 602 214 076 000 000 000 000 000 ehk 6,02214076×1023 osakest. Loomulikult ei huvita meid tavaliselt hapniku täpne sisaldus õhupallis, kuid nii medikamentide ja toiduainetetööstuses, kui ka paljudel teistel elualadel, on väga oluline teada, kui palju midagi on millegi sees. Näiteks farmaatsias ja analüütilises keemias kasutatakse pidevalt mõisteid ainehulk ja molaarkoostised, sest palju lihtsam on arvutada väärtustega nagu 0,01 mooli liitri kohta selmet öelda 6 022 140 760 000 000 000 osakest liitri kohta.
Enne kui 20. sajandi alul hakati käsitlema ainehulka füüsikalise suurusena, mille ühikuks on mool, kasutati selliseid termineid nagu „gramm-aatom” ja „gramm-molekul” kirjeldamaks keemiliste elementide või ühendite hulka koos arvväärtusega. Sellisel juhul viidati suhtelistele aatom- või molekulkaaludele. Algselt oli tugiväärtuseks hapniku aatommass, mis üldiselt loeti võrdseks arvuga 16. Mõne aja pärast, 1971. aastal, otsustati ainehulk siduda süsiniku aatommassiga:
mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis 12C.
Mooli kasutamisel peab täpsustama koostisosakeste tüüpi, milleks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud grupid.
Alates 20. maist 2019 on uueks mooli definitsiooniks järgmine sõnastus:
Mool, tähis mol, on SI ainehulga ühik. Üks mool sisaldab täpselt 6,02214076×1023 elementaarset koostisosakest. See arv on Avogadro konstandi NA fikseeritud arvväärtus väljendatuna ühiku mol–1 abil ja nimetatakse Avogadro arvuks.
Ainehulk, tähis n, on teatud koostisosakeste arvu mõõt süsteemis. Koostisosakesteks võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud grupid.
Mida taoline muudatus võiks ainehulga mõõtühikule, moolile, tähendada? Ehkki esimesel pilgul tunduvad kaks mooli sõnastust täiesti erinevad, siis tegelikult on vastus – ei midagi. Nagu teistegi põhiühikute puhul on alates 20. maist 2019 definitsiooni aluseks fundamentaalkonstant. Ainehulga ja tema ühiku, mooli jaoks on selleks konstandiks Avogadro arv. Enamgi veel, kuigi eelmises definitsioonis polnud seda otseselt mainitud, oli see küllaltki lähedal uuele definitsioonile. Seda seepärast, et Avogadro arv vastab osakeste arvule, mis sisaldub süsiniku isotoobi 12C 12 grammis.
Samal teemal:
SI uued definitsioonid
Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi SI muudatused kiideti heaks
SI põhiühikute tutvustus: meeter ja kandela
SI põhiühikute tutvustus: amper ja kelvin
Rahvusvaheline metroloogiapäev 2019 „Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem – fundamentaalselt parem“
Poster „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikud”
AS Metrosert
Eesti Vabariigi elektriliste suuruste riigietaloni labori mõõtevõime on kantud rahvusvahelisse andmebaasi
Eesti Vabariigi elektriliste suuruste riigietaloni labor, mida haldab AS Metrosert Eesti metroloogia keskasutusena, on tunnustusena saavutanud kalibreerimis- ja mõõtevõimekuse registreerimise rahvusvahelise vastastikuse tunnustamise leppe CIPM-MRA andmebaasis. AS Metrosert esitas vastava taotluse 2018. aasta kevadel Euroopa metroloogiainstituutide assotsiatsiooni EURAMET e.V. elektri ja magnetismi tehnilisele komiteele.
21. mail 2019 andmebaasi sisestatud elektriliste suuruste riigietaloni labori kalibreerimis- ja mõõtevõime piirkonnad on:
• alalispinge tugiväärtused 10 V ja 1 V mõõtemääramatusega 1 μV/V,
• alalispinge mõõtepiirkonnas 10 mV…1000 V mõõtemääramatusega 5 μV…4 mV,
• elektrilise takistuse mõõtepiirkond nimiväärtustel 1mΩ… 10GΩ mõõtemääramatusega (1…250) μΩ/Ω,
• alalisvoolu mõõtepiirkonnas 10 μA…10 A mõõtemääramatusega (5…50) μA/A,
• vahelduvpinge mõõtepiirkonnas (0,1…1000) V mõõtemääramatusega (0,02…0,79) mV/V,
• vahelduvvoolu mõõtepiirkonnas (0,01…10) A mõõtemääramatusega (34…120) μA/A.
Sellise võimekuse arendamiseks ja säilitamiseks ning teenuste osutamiseks on AS Metrosert läbi aastate investeerinud elektriliste suuruste täppismõõtevahenditesse, säilitanud keskkonnatingimusi laboriruumides ja täiendanud töötajate pädevust osalemisega rahvusvahelises koostöös ja projektides, võrdlusmõõtmistel ning erinevatel koolitustel. Mõõtevõime tunnustamine suurendab EV elektriliste suuruste riigietaloni labori rahvusvahelist nähtavust, näitab mõõtmiste ühtlust ja avardab mõõteteenuste haaret, sest lepe CIPM-MRA seob selles mõõtevaldkonnas 61 riiki üle kogu maailma.
Elektriliste suuruste riigietalon kinnitati Eestis majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega 2005. aastal ja seda täiendati 2018. aastal. Eesti Vabariik ühines Meetrikonventsiooniga ja AS Metrosert allkirjastas vastastikuse tunnustamise leppe 2005. aastal.
AS Metrosert Eesti metroloogia keskasutusena haldab riigietalone viies mõõtevaldkonnas: mass (saavutas esimesena rahvusvahelise tunnustuse sissekandena CIPM-MRA andmebaasi 2017. aasta sügisel), pikkus (saavutas rahvusvahelise tunnustuse ja kanti CIPM-MRA andmebaasi 2018. aasta sügisel), temperatuur, alalispinge ja elektriline takistus. Metrosert jätkab riigietalonide arendamist ja mõõtevõimete sissekannete taotlemist rahvusvahelise leppe CIPM-MRA andmebaasi.
AS Metrosert
Metrosert 100 postmark
Rahvusvahelisel metroloogiapäeval, 20.05.2019 ilmus Eestis postmark „Metrosert 100“, mis on pühendatud Eesti metroloogia keskasutuse 100. juubelile ja rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute uute definitsioonide jõustumisele.
20. mail 2019 ASis Metrosert toimunud pidulikul juubeliüritusel tutvustasid postmarki Eesti Posti juhatuse liige Kaida Kauler, margi kunstnik Jaan Saar ja postmargi grupi juht Ain Muldmaa.
Metrosert 100 postmarki ja esimese päeva ümbrikku on võimalik uudistada ja soetada Omniva e-poest SIIT
AS Metrosert
Poster “Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi SI põhiühikud”
Metroloogiapäeval, 20.05.2019 jõustuvad rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhiühikute uued definitsioonid, milles lepiti kokku 16. novembril 2018 Prantsusmaal toimunud Kaalude ja Mõõtude 26-ndal Peakonverentsil.
Alates 20.05.2019 on kõigil huvilistel võimalik ASi Metrosert kodulehel tutvuda SI põhiühikute definitsioone kajastava postriga. Juhime tähelepanu, et postril esitatud definitsioonid on SI põhiühikute uute sõnastuste esialgsed eestikeelsed väljendused, mis tähendab, et tegemist ei ole ametliku tõlkega.
Postril on kasutatud ülemaailmselt SI ühikute uute definitsioonide tutvustamiseks kasutatavat logo ning illustreerivat joonist kilogrammi uue definitsiooni esituse kohta Kibble’i kaaluga.
Poster on meie kodulehelt tasuta allalaetav kolmes suuruses – A2, A3 ja A4 formaadis.
Lae alla ja prindi välja sobiva suurusega poster:
SI põhiühikute poster A4 formaadis
SI põhiühikute poster A3 formaadis
SI põhiühikute poster A2 formaadis
AS Metrosert soovib, et SI muudatusi kajastav poster-õppematerjal jõuaks võimalikult paljudesse Eesti koolidesse ning teeb selle eesmärgi saavutamiseks koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Füüsika Seltsiga.
Jõustuvate muudatuste puhul on kõige olulisem massi mõõtühiku, kilogrammi ligi 110-aasta vanuse definitsiooni muutmine tänapäevaseks seotuna füüsikalise fundamentaalkonstandi – Plancki konstandiga. Samuti on olulised kolme SI põhiühiku – ampri (elektrivoolu tugevus), kelvini (temperatuur) ja mooli (ainehulk) sõnastuste uuendused. Ühtse sõnastuse huvides lihviti ka meetri (pikkus), sekundi (aja intervall) ja kandela (valgustugevus) definitsioone. Nüüdsest on kõik põhiühikud defineeritud looduslike fundamentaalkonstantide, mitte materiaalmõõtude kaudu. Tegemist on suurima muudatusega SI vastuvõtmisest alates ehk rahvusvahelise meetrikonventsiooni allkirjastamisest 1875. aastal.
SI muudatuste mõjusid ei pruugi tavatarbijad ja laiem kasutajatering koheselt täheldada, mis tegelikult ongi üks muudatuste elluviimise eesmärke: tagada sujuv üleminek uutele mõõtühikute definitsioonidele. Esmasteks ja kiiremateks ühikute muudatuste kasutajateks peetakse elektroonika- ja ravimitööstuse ettevõtjaid, kellel on tooteprotsessis vajalik täpselt mõõta väikseid koguseid ja usaldusväärsuse tagamiseks seostada tulemusi SI ühikutega.
SI põhiühikuid tutvustavad pikemad artiklid on leitavad meie kodulehe Uudiste rubriigist
Huvilised leiavad rohkem teemakohast infot Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo (BIPM) kodulehelt SIIT
AS Metrosert, Eesti metroloogia keskasutus
Rahvusvaheline metroloogiapäev 2019 „Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem – fundamentaalselt parem“
Üleilmse metroloogiapäevaga tähistatakse iga-aastaselt rahvusvahelise meetrikonventsiooni allkirjastamist 20. mail 1875. See rahvusvaheline leping lõi raamistiku globaalsele mõõteteaduse alasele koostööle ja selle rakendamisele tööstuses, kaubanduses ning ühiskonnas tervikuna. Metroloogia ehk mõõteteadus omab järjest kesksemat rolli teadusavastustes ja innovatsioonis, tööstuslikus tootmises ja rahvusvahelises kaubanduses, elukvaliteedi parandamises ja keskkonnakaitses. Meetrikonventsiooni algeesmärk – ülemaailmne mõõtmiste ühtsus – on ka täna, 2019. aastal, sama oluline, kui see oli aastal 1875.
2019. aasta metroloogiapäeva teema on: rahvusvaheline mõõtühikute süsteem – fundamentaalselt parem. Nimetatud teema valiti seetõttu, et 16. novembril 2018 lepiti Versailles’s, Prantsusmaal toimunud Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsil kokku rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (edaspidi SI) ühes fundamentaalsemas muudatuses selle kehtivuse algusest alates ning kokkulepitu jõustub 20. mail 2019. Muudatused tuginevad uute mõõtemeetodite uurimustulemustele, milles on põhialustena kasutatud kvantnähtuseid. SI tugineb nüüdsest füüsikaseadustega seotud definitsioonide kogumile, mille eeliseks on võime hõlmata edasisi mõõtmistega seotud arenguid nii teaduses kui tehnoloogias vastamaks kasutajate vajadustele tulevikus.
Ülemaailmselt tegeletakse metroloogiainstituutides ja keskastutustes järjepidevalt mõõteteaduse edendamise eesmärgil uute mõõtemeetodite arendamise ja valideerimisega erinevatel keerukuse tasemetel. Rahvuslikud metroloogiainstituudid osalevad Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Büroo (BIPM) poolt koordineeritavatel võrdlusmõõtmistel kindlustamaks mõõtetulemuste ülemaailmset usaldusväärsust. BIPM-i liikmesriikide foorumis suunatakse tähelepanu mõõtmistega seotud uutele väljakutsetele. Rahvusvaheline Legaalmetroloogia Organisatsioon (OIML) arendab rahvusvahelisi soovitusi, mille eesmärgiks on ülemaailmselt ühtlustada nõuded valdkondlike õigusaktide väljatöötamisel.
Rahvusvahelise metroloogiapäeva tähistamisega soovitakse juhtida laiemat tähelepanu mõõtmiste mõjule meie igapäevases elus ning tunnustada kõigi nende inimeste panust, kes töötavad aastaringselt kõige selle nimel nii riikidevahelistes kui rahvuslikes valdkondlikes organisatsioonides.
Eestis täidab metroloogia keskasutuse rolli AS Metrosert, mis tegeleb mõõtevahendite kalibreerimise, taatlemise, erimõõtmistööde ning juhtimissüsteemide ja toodete sertifitseerimisega, hoiab ja arendab riigietalone, korraldab täienduskoolitusi ning on tunnustatud väärismetallide katselabor. AS Metrosert esindab Eestit rahvusvahelises metroloogia-alases koostöös, muuhulgas Euroopa metroloogiaorganisatsioonis EURAMET. ASi Metrosert laborid asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. 01. juulil 2019 tähistab AS Metrosert 100. tegutsemisaastat.
Metroloogiapäeval, 20.05.2019 Eestis ilmuv postmark „Metrosert 100“ on pühendatud Eesti metroloogia keskasutuse 100. juubelile ja SI põhiühikute uute definitsioonide jõustumisele. Alates 20. maist 2019 on ASi Metrosert kodulehel avaldatud eestikeelne poster SI põhiühikute uuendatud definitsioonide kohta. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Füüsika Seltsiga levitatakse infot postri kohta Eesti koolides ning see on kõigile huvilistele Metroserdi kodulehelt allalaetav.
Käesoleva teksti valmimisel on kasutatud rahvusvahelise metroloogiapäeva ametlikul kodulehel (http://www.worldmetrologyday.org/) avaldatud tekste, mille tõlked ei ole üle vaadatud rahvusvahelise metroloogiapäeva meeskonna poolt.
AS Metrosert
Samal teemal:
Uudis 2018. aasta rahvusvahelisest metroloogiapäevast (teema: „Rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) pidev areng“)
Eesti Proovikoja klienditeeninduse asukoht alates 16.04.2019
Lugupeetud kliendid!
Informeerime, et alates 16. aprillist 2019 toimub Eesti Proovikoja klientide vastuvõtt AS Metrosert metroloogiateenuste klienditeenidusega samas kohas. Sissepääs klienditeenindusse on Eesti Proovikoja kõrvaluksest.
AS Metrosert
Уважаемые клиенты!
Информируем, что начиная с 16 апреля 2019 года прием клиентов Eesti Proovikoda будет проводиться в том же месте, где проводится прием клиентов AS Metrosert (метрологические услуги). Вход в помещение обслуживания клиентов через соседнюю дверь от двери Eesti Proovikoda.
AS Metrosert